Lapsega suhtlus

Isa positiivne roll lapse elus on väga olulisel kohal tulevase suure inimese minapildi ja väärtushinnangute tekkimisel. Sellest, kui oluline on isa lapse elus, rääkisime MTÜ Lapsele Vanemad juhatuse liikme Erkki Laaneoksaga (pildil).

Igal kolmapäeval kuni detsembri keskpaigani tullakse Pärnumaa laste ja noorte vaimse tervise keskuses kokku ja arutletakse spetsialistidega peresid kimbutavatel teemadel.

„Jagatud vanemluse kohta on negatiivne hoiak pigem vanemal põlvkonnal. Neil on suhtumine, et mis ema sa sedasi oled. Algul tekitas see minuski süüd. Aga lapsed ütlevad, et eelistavad ühele kodule suhet mõlema vanemaga,“ tõdeb nelja lapse ema Marili.

Lahkumineku virvarris unustavad lapsevanemad tihti oma järeltulijate tunded ja heaolu. Kuidas minna lahku nii, et lapsed jääksid terveks, arutleti saate "Impulss" stuudios. Üheks võimaluseks siin on stuudiokülaliste hinnangul parem suhtluskoolitus noortele juba enne pere loomist.

Uues elulises arutelusaates näitame ilustamata lugusid Eesti elust, mis annavad tõuke laiemaks diskussiooniks. Kuidas jagada last, kui ema ja isa kooselu lõppeb ja algab aastatepikkune võimuvõitlus? Sadu valusaid perevaidlusi lahendanud kohtunikud räägivad lugudest, kus vanemate eesmärk on vaid partneile haiget tegemine ja laste huvid sootuks unustatud.

• Laulva revolutsiooni ajast on traditsioonilist perekonda peetud Eestis tugeva pere sünonüümiks.
• Üldine liikumine soolise võrdsuse poole on suurendanud meeste panust laste eest hoolitsemisse.
• Katki läinud pered ja naiste kius takistavad isasid kaasaegse mehe rolli edukalt täitmast.

Mehed, kes seni on näinud oma rolli perekonnas ennekõike leivateenijana, on hakanud üha rohkem sõna sekka ütlema ka seal, kus peamine koorem on olnud naiste kanda – laste kasvatamises. Aga sõnadest hoolimata on traditsioonid visad murduma.

Lahkumineku järgselt jõuavad osad lapsevanemad kohtu ette, sest ei suudeta omavahel kokku leppida lapse edasises kasvatamises. Kaastakse lastekaitse töötajad, tunnistajad, advokaadid ja kohtunikud. Leiab aset aastatepikkune võimuvõitlus ja teineteise materdamine. See võitlus mõjutab otseselt nii lapse kui mõlema vanema heaolu ja ka kohtus lõpuks „võitjaks“ tunnistatud osapool on kaotanud palju. Miks jõuavad nii paljud lapsevanemad sellise kon§iktini? Kuidas saaks riiklikud süsteemid toetada lapse jaoks kõige olulisemat – toetavat emotsionaalset suhet mõlema vanemaga?

• Iibesse panustavad nii mehed kui naised.
• Miks mehed lükkavad lapse saamist edasi?
• Meestel on suur surve seada esikohale töö.

Viimase nädala jooksul on tekkinud kaks debatti sündimuse suurendamise üle, mis mõlemad keerlevad naiste ümber. Nii arvamusfestivali arutlus «Miks meil lapsi ei sünni?!!» kui ka Pere Sihtkapitali lastetute perede uuring jättis kõrvale meeste rolli elanikkonna kasvus. Nagu oleksid naised selles «probleemis» süüdi. Kuhu on jäänud mehed? Kirjutavad Lapsele Vanemad MTÜ esimees ja nelja lapse ema Elo Madissoon ning sünnitoetaja ja kolme lapse ema Katrin Saage.

Teie lapsed, needsamad, kes magavad rahutult ja nõuavad kolm korda päevas söötmist, teevad teid õnnelikuks. Päris tõsiselt. Lapsevanemaks, eriti isaks olemine annab rohkem õnnetunnet ja enam positiivseid emotsioone kui lastetu elu, kinnitab hiljuti ajakirjas Psychological Science avaldatud uuring.

Selleks, et säästa lapsi lapsevanemate lahkumineku järel asjaajamisest ja hoida esiplaanil nende heaolu, on valitsus kinnitanud riikliku perelepitussüsteemi loomise, kirjutab Signe Riisalo.

• Ühiskond kiidab heaks tegusid, mille tagajärjed lastele on meile teadmata.
• Emata kasvanuna tunnen, et mitte miski ei suuda asendada ema.
• Kui ühe inimese õigus abielluda rikub teise inimese õigust oma mõlemale vanemale, on see vale.

Abieluvõrdsus on vastutulek täiskasvanute nõudmistele, mis jätab lapsed väga olulistest õigustest ilma, kirjutab emakeeleõpetaja Mari-Vivian Ellam (Isamaa).

„Jagatud vanemluse kohta on negatiivne hoiak pigem vanemal põlvkonnal. Neil on suhtumine, et mis ema sa sedasi oled. Algul tekitas see minuski süüd. Aga lapsed ütlevad, et eelistavad ühele kodule suhet mõlema vanemaga,“ tõdeb nelja lapse ema Marili. Kui ema ja isa lähevad lahku, on selge, et ideaalset lahendust ei ole. Tihti jääb laps stabiilsuse huvides elama ühe vanemaga ja teisest saab pühapäeva­vanem, kel side lapsega nõrgem. Teistes peredes kolivad lapsed ema-isa kodude vahel ja säilitavad hea suhte mõlemaga, ent selgi süsteemil on kriitikuid.

Eestis on pead tõstmas jagatud vanemluse perevorm, kus lapsed pärast vanemate lahkuminekut liiguvad kahe kodu vahel. Teadusuurimustes on esitatud jagatud vanemluse (50/50) positiivseid aspekte laste psüühikale võrreldes üksikvanemlusega.

Eurostati uuringu tulemused näitavad, et valdav osa Eesti naisi peab emarolli naise elus kõige tähtsamaks – ja see ei üllata ilmselt kedagi. Kuid täna on meestepäev ning hea aeg märgata, et ka valdav osa Eesti meestest peab isarolli kõige tähtsamaks mehe elus.

Üha rohkem leidub peresid, kus kokku on saanud mees ja naine, kel on lapsi ka eelnevatest suhetest. Tallinna Ülikoolis kaitstud magistritööst selgus, et kärgpere emade vaimset heaolu vähendab lisaks uue peremudeliga harjumisele ka ühiskonna hukkamõist.

Mõlemale vanemale lapsehoolduspuhkuse võimaldamine ja tüüpiliselt koduste rollide ümbermõtlemine aitab kindlasti kaasa isa ja lapse lähedussuhtele. Küll aga jääb küsimus: kuidas aidata lapsi ja vanemaid, kes on praeguseks teineteisest võõrandunud?

• Väikelapsed loovad kiindumussuhte mõlema vanemaga
• Vanemate halvad suhted teevad lapsele palju halba
• Tasakaalustatud rollid kasvatamisel aitavad olukorda parandada

Tasakaalustatud vanemlusmudeli poole pürgimine on just see võti, mis aitaks vähendada vanematevahelisi tülisid, sh kohtulahinguid, suunates vanemad pigem koostööle laste huvides, kirjutab MTÜ Lapsele Vanemad juhatuse liige Erkki Laaneoks.

Suuremale osale hooldusõigusküsimustele leitakse lahendus ilma kohtu ja sotsiaaltöötajata. „Minu papi läks minema, kui ma olin vist kolmeaastane. Tean oma naha pealt seda, kuidas on isata kasvada,” kõneles MTÜ Lapsele Vanemad juhatuse liige Erkki Laaneoks, kes on isegi pidanud kohtuuksi kulutama, et oma lapsi näha saaks. Üha rohkem julgevad isad nõuda õigust oma apse elus osaleda.

„Sa väike…!” röögatab multifilmitegelane Homer Simpson ja surub käed ümber teda õrritanud poja Barti kõri. Ameerika kultusseriaal võtab groteski kaudu hästi kokku selle, mida tähendab tänapäeval olla isa. Aeg-ajalt täielikku pimedat jõuetustunnet, alateadlikku võitlust ema armastuse nimel ning vahelduseks üle pea käivaid helluselaineid ja valmisolekut kasvõi elu hinnaga oma „paharet” päästa.

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks eelnõu, millega luuakse riiklik perelepitussüsteem, et võimaldada vanematel lahku minnes sõlmida lapse heaolust lähtuvaid elukorralduse kokkuleppeid nii kohtuväliselt kui ka varajases faasis kohtumenetluse ajal. Oluline on vanemaid toetada selliselt, et nad suudaksid erimeelsuste korral omavahel koostööd teha. Kohtuväliste kokkulepete sõlmimine ennetab probleemide eskaleerumist ja kurnavaid kohtuvaidlusi.

Kui laps kasvab üles stabiilses kodus, kus alati on laual hea toit ja pereliikmed raha pärast ei kiskle, kujunevad tema nägu ja kehaehitus korrapärasemaks. Sümmeetrilisema näoga ja muidu enesekindlaks kasvanud inimesel on aga lihtsam omakorda elus edukas olla ja kaaslast leida, viitab Eesti teadlase osalusel valminud uuring.

Eesti Vabariigi õiguslik regulatsioon lapse ja vanema suhtlemiskorra kindlaksmääramise kohtulahendi täitmiseks ei ole efektiivne ega tõhus, kirjutab vandeadvokaat Urmas Arumäe.

Aadvokaadibüroo Lillo & Lõhmus vandeadvokaat Karin Lõhmus-Ein selgitas Lastekaitse Liidu aastakonverentsil lapse hooldusõiguse ja -kohustuse teemat. "Kõik riigid peavad tegutsema selle nimel, et isa rolli laste kasvatamisel suurendada ja on tähtis, et lisaks seadustele see ka praktikas nii oleks."

Jagatud vanemlus, kus laps elab kordamööda koos ühe ja siis teise vanemaga on Soomes suhteliselt levinud. Ligi 30 protsenti lahus elavate vanemate lastest elab vaheldumisi mõlema vanemaga. Peredele pakutavad hüved ja teenused ei toeta siiski alati jagatud vanemlust. See selgus Soome valitsuse tellitud jagatud vanemluse uuringu lõpparuandest.

Justiitsministeerium koostab eelnõu, mis annab kohtunikele ette selgema raamistiku, mille alusel hooldusõigust määrata. Esialgu ei kooskõlastanud eelnõu rahvastikuminister Riina Solman, kuna see sisaldab võimalust, et kohtunik saab määrata hooldusõiguse kahele vanemale võrdselt.

Perepilet on ühtaegu nii praktiline kui ka hoiakuid kujundav küsimus. Perepileti eesmärk on tagada, et lasterikkad pered saaksid teenustele senisest parema ligipääsu, kirjutab rahvastikuminister Riina Solman.

Kui isa leiab lapse esimeste eluaastate jooksul aega viimasega koos mängida, võib laps suureks kasvades suuta oma käitumist ja tundeid paremini valitseda, selgub Cambridge'i Ülikooli teadlaste uuringust.

Justiitsministeerium saatis kooskõlastusele seadusemuudatuste eelnõu, eesmärgiga anda kohtutele täiendavaid võimalusi vanema ja lapse lähedase suhte hoidmiseks või taastamiseks, olukorras kui vanemate omavaheline koostöö ei toimi.

Advokaat Helen Hääl on Eesti ainuke perekonnaõigusele spetsialiseerunud advokaat, kellele on väljastatud perelepitaja 7. kutsetase. Alates 2015. aastast koolitab ta ka ise Eesti Lepitajate Ühingus ning annab loenguid perekonnaõigust puudutava seadusandluse kohta. Intervjuus jagab ta oma mõtteid, miks on just perelepitus tõeni jõudmisel oluline ning miks seda veelgi enam Eesti kohtupraktikas kasutama peaks.

Võrdselt mõlema vanema juures elavate laste stressitase on madalam ning vaimne ja füüsiline tervis paremad, kui pärast vanemate lahkuminekut ainult ühe vanema juurde elama jäänud lastel.

Tänases maailmas lagunevad umbes pooled suhted. Mõnikord on suhte purunemise põhjus uus partner, aga mõnikord on lihtsalt ühel partneril armastus otsa lõppenud. Või on armastus isegi veel alles, aga teisel partneril on mingid isikuomadused, väärtushinnangud või elustiilikomponendid, mis kooselu võimatuks teevad.

Finland's new government has announced plans to give all parents the same parental leave, in a push to get fathers to spend more time with their children.

Kui noor inimene usub, et tema vanemad on ühiskonnas kõrgelt hinnatud, siis on tal endalgi paremad väljavaated saavutada edu ja heaolu. Tähtis ei ole seejuures mitte ainult perekonna sotsiaalne staatus ise, vaid teismelise usk sellesse. Nii väidab rühm Ameerika ja Briti teadlasi.

Tänasest hakatakse välja töötama riiklikku perelepitussüsteemi. Rahvastikuministri sõnul kasutatakse lapsi kättemaksuvahendina ja hooldusõiguse jagamisel kokkuleppele ei jõuta.

Hispaanias Malagas toimus 2-3. detsembril rahvusvaheline jagatud vanemluse konverents, mille korraldas rahvusvaheline jagatud vanemluse nõukogu International Council on Shared Parenting (ICSP). Konverentsi peamine teema oli jagatud hooldusõigus, aga käsitleti ka muid teemasid nagu võõrutamine, lapse õigused ja laste-teemaline seadusandlus maailmas.

Soome kohtutes on praegu tavapärane praktika lahendada tülid osapoolte kokkuleppega, ilma karmi kohtuotsust tegemata. Selle taga on üks mees, praegu pensionil olev endine Turu kohtumaja juht Teuri Brunila.

Siseministeerium töötab rahvastikuminister Riina Solmani juhtimisel välja riiklikku perelepitussüsteemi, et aidata lahku minevatel vanematel sõlmida kokkuleppeid lapse elukorralduse asjus. Ministeerium arendab teenust koos sotsiaalkindlustusametiga ning projekti rahastatakse üle 400 000 euroga ka Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetusest.

“Nad läksid küll lahku, aga mitte midagi ei ole muutunud. Ma pean emale ikka teesklema, et ei armasta isa, ja isa ees teesklema, et ei armasta ema!” kurdavad paljud lapsed. Vanemad laovad niigi kannatavate laste õlule lisakoorma, hakates oma mõtteid, valu ja pingeid teise vanema kohta jagama neile, kuigi laps ei saa olla psühholoog. Tegelikult oleks hoopis vanemate ülesanne vähendada oma lapse ärevust ja muret, kirjutab pealinn.ee lahutuse mustemast poolest.

Pühapäeval on Isadepäev. Isadepäeva eelsel konverentsil Tallinnas räägiti peremudeli üle, kus laps elab vaheldumisi mõlema vanema juures.

Olgem ausad - üksi täiearuline inimene ei unista oma "suhtekärjääri" alguses kärgpere loomisest. Saatus, kus peaksid avama südame võõrale lapsele, ei kuulu ka kindlasti inimese unelmatestsenaariumi. Ent ometi nii läheb. Tänasel päeval rohkem kui varem. Seekordses Vikerraadio "Peresaates" annab saatejuht Katrin Saali Saul nõu inimestele, kes on alustamas/alustanud suhet inimesega, kellel on eelmisest suhtest laps(ed).

"Inimesed peaks endale selgeks tegema, et lahku lähevad mees ja naine, aga lapsele jäädakse ikka isaks ja emaks. Kui need kaks rolli suudetakse lahus hoida, siis on lihtsam teha valikut, et ma usaldan ka peale lahkuminekut teist vanemat ning ta on parim vanem meie ühistele lastele," ütles pereterapeut Küllike Lillestik.

Täna räägiti Rahvusraamatukogus teemal “Jagatud vanemlus”, mis on peremudel, kus lahku läinud vanemate laps elab võrdset aega nii ühe kui teise vanema juures. Kuigi tundub selline mudel lapsele justkui psühholoogiliselt raskem, siis mitmed spetsialistid ütlevad, et toime on arvatust hoopis vastupidine.

Täna toimuval isadepäevakonverentsil on teemaks jagatud vanemlus. Pereterapeut Küllike Lillestik ütleb teemat kommenteerides, et meil on küll raske sellega harjuda, et mõlemad vanemad hoolitsevadki lapse eest võrdselt ka pärast lahkuminekut ja et lapsel võibki olla kaks kodu, kuid see olukord on muutumas ja jagatud vanemlus on järjest rohkemate lahku minevate vanemate valik.

Täna toimub Eesti Rahvusraamatukogus jagatud vanemluse konverents aruteluga peremudeli üle, kus laps elab vaheldumisi mõlema vanema juures. Konverentsil osaleb üle 150 lapsevanema, ametniku ja psühholoogi. Vaata videost pereterapeudi kasulikke nõuandeid, kuidas saada jagatud vanemlus peale lahutust toimima.

Marta(33) ja Jaak(40) otsustasid pärast lahkuminekut, et nende ühine poeg Karl(5) elab edaspidi vaheldumisi mõlema vanema juures. Kas Eestis, kus enamasti jääb laps pärast vanemate lahkuminekut ema juurde, võiks selline jagatud vanemluse mudel naaberriikide eeskujul levinum olla? Tänase isadepäeva konverentsi peateemaks on just jagatud vanemlus.

Lahkuminekud toimuvad tihti tüliga, kus suurimaks kannatajaks on laps, aga kui vanemad seda ise soovivad ja vaeva näevad, on võimalik, et see oleks vähem traumeeriv nii lastele kui ka vanematele endile. Oma pered loo rääkisid meile Rootsis elavad eestlased, Sirle Sööt (42) ja Taave Sööt Vahermägi (48), kelle suhtel ja kärgperel on olnud pikk ja käänuline teekond.

Hiljutisest uuringust selgus, et mehed, kellel on lapsi, on jõukamad ja saavad suuremat palka, rääkis võrdõigusvolinik Liisa Pakosta pühapäeval "Vikerhommikus" isadepäevale pühendatud ustluses.

Sel reedel toimub Tallinnas jagatud vanemluse konverents aruteluga peremudeli üle, kus laps elab vaheldumisi mõlema vanema juures. Konverentsi peaesineja, Stockholmi Ülikooli dotsendi ja lastepsühholoogi Malin Bergströmi sõnul on Eesti peredel palju õppida Rootsilt, kus üle kolmandiku lahku läinud peredest jagavad vanemlikke kohustusi võrdselt.

Lahus vanemate pingeid ja nende halba mõju lapsele toidab praeguse süsteemi vanemaid vastandav joon. Lapsevanem ja MTÜ Lapsele Vanemad juhatuse liige Erkki Laaneoks kirjutab, et vanemlik liit on elujaotus, mis innustab lahus vanemaid koostööle ja kindlustab lapsele suhte nii ema kui ka isaga.

Vanemad keskenduvad kohtuvaidlustes sageli oma probleemide lahendamisele ning lapse huvid jäävad tagaplaanile. Paratamatult mõjutab vanematevaheline kohtuvaidlus ja sellega kaasnev pinge negatiivselt lapse vaimset tervist ning arengut. On teada juhtumeid, kus vanemate vahel aastaid kestnud konflikti tõttu on lapsel tekkinud rasked psüühikahäired.

Katrin Lust vestles soovoliniku nõuniku Toomas Kasemaaga isade teemal. Mehe sõnul juhivad tihti lastega seotud vaidlusi ametnikud ja juristid, mitte vanemad ise. VIDEO SISALDAV.

Soome parlamendis Eduskunta on parasjagu menetluses seaduseelnõu, millega muudetakse seadusi nii, et vanemate lahkumineku korral on lapsel suurem sõnaõigus kaasa rääkida vanematega suhtlemisel ja kus on sätestatud paremini lapse elamine vaheldumisi ühe ja teise vanema juures.

Vanema ja lapse õigustest olulisima osa moodustab hooldusõigus.^[1] Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 116 lg 2 määratleb vanema hooldusõiguse vanema kohustuse ja õigusena hoolitseda oma alaealise lapse eest. Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. Hooldusõiguslik vanem on tavaliselt ka lapse esindaja (PKS § 120 lg 1). Hooldusõiguseg hõlmab muuhulgas vanema õigust ja kohustust hoolitseda lapse tervise ja hariduse eest ning teha lapse tervist ja haridust puudutavaid otsuseid.

Uurimused näitavad, et perekonnad, kes koos söövad, saavad sellest kasu enam kui ühel viisil. Koos laua taga istumine ja toidu jagamine soodustab suhtlemist ja tugevdab suhteid. Ning selliselt käituvate perede lapsed on koolis edukamad, nad kalduvad ka sõprade mõju all olles näiteks alkoholi, narkootikumide ja seksi asjus paremaid valikuid tegema.

Õiguskantsler Ülle Madise annab teisipäeval algaval täiskogul istungil Riigikogule ülevaate oma tegevusest ajavahemikul 1. septembrist 2018 kuni 31. augustini 2019. Lõppenud aruandeperioodil saadeti õiguskantsleri ametkonnale ühtekokku 3782 avaldust.

Me kaitseme üksemasid, nõuame elatisraha, loome MTÜsid ja ütleme, et „isad astuvad ette”. Aga mis saab siis, kui isa astub ette, aga laste ema ei lase tal olla täisväärtuslik isa.

Juba teist aastat järjest tõstatati Paides toimuval arvamusfestivalil teema, mis saab pärast lahkuminekut lastest. Kuigi paneelis istunud eksperdi ei jõudnud konsensusele, kuidas oleks parim korraldada taoliste laste elamisküsimust vanemate vahel, nõustusid kõik, et kui vanemad on omavahel tülis, on suurim kaotaja alati laps.

Lahutusega tuleb tegeleda kui leinaga, kus inimesed ei käitu ratsionaalselt ning vajavad tuge, seda nii laste kui ka vanemate seisukohalt. Enne seda tuleks aga luua tugistruktuure, mis ennetaksid paarisuhte lagunemist ning toetaksid pere kooshoidmist, leiti Arvamusfestivali arutelus.

Sotsiaalminister Tanel Kiik allkirjastas määruse, millega senine 10-päevane isapuhkus pikeneb 30 päevale ning isa täiendavat hüvitist hakkab sotsiaalkindlustusamet maksma otse lapsevanemale - muudatus jõustub järgmise aasta 1. juulist.

Teisipäeval suri Haljala alevikus ühes kortermajas kuueaastane poiss.

Lapsed sünnivad siia maailma juba olemasoleva kogemustemaailmaga, mis sünnihetkest alates hakkab järk-järgult laienema.

Olen lapsevanemana tunnetanud, kui oluline on laste kasvatamisel vaadata ka iseendale otsa ning tunnistada, et mitmed lastega seotud probleemid võivad olla just meie enda poolt põhjustatud. Nimetatud tõdemustest kasvaski välja soov seda sõnumit lapsevanematele jagada.

Riigikohtu esimehe Villu Kõve hinnangul võiks kaaluda võimalust, et rahvakohtunikke kaasatakse ka tsiviilasjade arutamisse, eriti laste ja perekonnaga seotud vaidluste puhul.

Tänavu augustis seitsmendat korda toimuval arvamusfestivalil kutsume õiguse huvilisi kuulama mitmeid arutelusid, eeskätt reedel, 9. augustil Õigusruumi ja Tehnoloogia aladel. Seekord on festivali läbivaks teemaks "tulevik".

Soome uus valitsus seadustab vahetusvanemluse, mis tähendab, et lapsel võib olla kaks võrdväärset elukohta. Varem pole vahetusvanemlust seadusega paika pandud, mistõttu on olnud ebavõrdses seisus need vanemad, kelle juures pole lapse ametlikku elukohta, sest vanemlusega seotud toetused ja soodustused on elukohajärgsed. Selline olukord on omakorda sünnitanud lahku läinud vanemate vahel palju tülisid ja asjatut võitlust selle nimel, kelle juures laps elab, vahendab Iltalehti. https://www.iltalehti.fi/politiikka/a/5c6ca5d6-175f-4cae-bdad-d83b04d84887

Konverentsi "Vanemast võõrandumise vastane päev" 25.04.2019 uudislugu VIDEO

Inimesel kulub terve elu, et kujundada toimetulekumehhanisme valu ja hirmu, armastuse ja kaotuse, kurbuse ja raevu ohjeldamiseks. Sinu laps seda veel ei tea ja sinu ülesanne on tema raskusi märgata ning aidata teda raskustega toimetulekul.

"Vanem, kellega jääb laps elama, peab võimaldama lapsel teise vanemaga suhelda, sest lapsel on õigus mõlema vanemaga suhelda ja säilitada lähedane kontakt mõlema vanemaga," rääkis vandeadvokaat Anne Värvimann.

Tallinnas rahvusvahelise vanematest võõrandumise päeva puhul peetus konverentsil rääkis Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus, et puutub oma igapäevatöös kokku lahutuse mustema poolega – elatisraha maksmise või maksmata jätmisega. Tema sõnul on väga tõsine probleem aga see, et paljud lahutatud vanemad ei taha lapsega suhelda.

"Ära võtta armastus, mida laps tunneb isa vastu, on lapse suhtes kuritegu!" ütles pereterapeut Küllike Lillestik. Pereterapeudid kogevad sageli, et inimesed on nii konfliktsed, et nendega ei ole teraapiaruumis midagi peale hakata. "Vanematest võõrandumine ei ole seotud ainult lahku läinud tuumperega, vaid see on põlvkondlik protsess, mis kestab põlvest põlve," alustas Lillestik oma sõnavõttu.

Meil on oma vanemate ja vanavanemate näol juured. Perekonnas omandame väärtused, mis puudutavad armastust, lojaalsust, õiglustunnet ja moraali. Kui me oma päritolu ja juuri ei mäleta või tunnistada ei taha, siis tunneme end ebakindlalt, meid räsib elutorm ja paneb kannatama kurnatud immuunsüsteem.

Lahus elavate vanemate ja nende alaealiste laste üleskasvatamise probleemidest on meedias palju kirjutatud. Seni on välja töötatud mitmeid seadusetäiendusi elatisvõlgnike pitsitamiseks, kuid teiste probleemide lahendamiseks ei ole seni tegusid märgata. Kuna lapsed on meie tulevik ja probleemid järjest süvenevad, esitas Lapsele Vanemad MTÜ kõigile kolmeteistkümnele erakonnale teemakohased küsimused.

Hiljuti avaldatud artikkel selle kohta, kuidas võiks paremini korraldada laste üleskasvatamist pärast vanemate lahkuminekut, sai suurt tähelepanu. Teiste seas kõnetas kirjutatu Laurit, kes jagas oma mõtteid välja pakutud ettepaneku üle. Kuna vastukaja sisaldas mitmeid ekslikke arusaamu, selgitan ettepaneku sisu neid silmas pidades. On ju tegemist üpris uue lähenemisega Eestis, kuigi mitte maailmas. http://naistekas.delfi.ee/elu/probleemlood/elatise-asemel-uus-kord-selle-asemel-et-lapsevanem-raha-eest-oma-lapsega-suhelda-saab-jaotatakse-hoolduskohustus-vordselt-molema-vanema-vahel?id=83977466 http://naistekas.delfi.ee/kodu/peresuhted/lugeja-elatiste-muutmise-plaanist-esmalt-tuleks-motiveerida-lahkulainud-vanemaid-aastatepikkuse-tulitsemise-asemel-omavahel-labi-saama?id=84020544

Ligi 60 aastat tagasi loodud kiindumusteooria järgi peaks laps elama emaga, mitte isaga. Marienthali kliinik suhtub juttu teooria aegumisest iroonia ja muigega.

Igal aastal lahutab Eestis oma abielu 1600–1700 paari, kellel on ühised alaealised lapsed. Kooselu saab otsa ka väga paljudel vabaabielus olijatel, kes on samuti ühiselt lapsi kasvatanud. Pahatihti kaasnevad lahkuminekuga oma pettumuse väljaelamine ja soov kätte maksta.

Loomulik oleks, et ka lahus elav vanem osaleb laste üleskasvatamisel, sh ülalpidamisel võimalusel vahetult, mitte ei ostaks teenust teise vanema käest, nagu võiks seda praegu vaadata. Seoses teadlikkuse kasvuga väärtustavad paljud vanemad täna suhet lapsega järjest enam, soovides tema üleskasvatusse sisuliselt panustada. Palju on kindlasti ka neid vanemaid, kes ei ole kuigi teadlikud, kuid kes hoolivad oma lapsest ja tahavad talle kõige paremat. Vastuolu tekib siis, kui teine vanem ei tunnusta seda ja tahab omada ühepoolselt liigset kontrolli laste üle. Täna saab üks vanem panna teise vanema laste ülalpidamist tegema elatise raamides ka siis, kui too soovib ja saab lapsi vahetult ülal pidada. Seetõttu oleme jõudnud selge järelduseni, et elatisel põhinev süsteem on oma aja ära elanud.

Probleemid lahku läinud vanemate laste hoolduse korraldamise ja teostamisega süvenevad. Praegune süsteem keskendub liialt rahale, tegeledes tagajärgede, mitte probleemide põhjustega, kirjutab Lapsele Vanemad MTÜ juhatuse liige Erkki Laaneoks.

Linn saatis möödunud aasta juunist Tallinnas turvakodus elanud nelja-aastase poisi juuni keskel ajutiselt kolmandasse turvakodusse, põhjuseks ruumides alanud remont. Samas on linn põhjendanud keeldumist poissi kasvõi suvekski oma tädi juurde maale elama lubada sellega, et ei soovi last ühest kohast teise solgutada.

Lapse võõrandamine teisest vanemast ei ole abielutüli, vaid vaimne vägivald, miks sellega ei tegeleta, küsib Helsingin Sanomate arvamusküljel Pauli Tossavainen ühingust Isät lastel asialla ry. Tossavainen kirjutab, et igal aastal peetakse 25. aprillil rahvusvahelist võõrandumise vastast päeva. Lapse võõrandumine teisest vanemast ei ole harv juhus, mida tuleb ette paljude lahutuste puhul.

Kuigi tegin eelmise postituse pool tundi enne südaööd, oli see juba järgmise päeva lõunaks saanud üle tuhande vaatamise. Avalik vastukaja oli aga väga tagasihoidlik. Teema on korraga ebamugav ja piinlik, probleem korraga lähedane ja lahendamatu. Tänapäeva Dostojevski aga süveneks vist just laste saatusele lahutatud perekondades, sest vist kuskil ei saa rahuajal nii põhjalikku sissevaadet inimhinge hämaramatesse keldrisoppidesse, kui lastehooldusõiguse, alimentide, külastusaegade ja muu säärasega seonduvas.

Minu poole pöördus ema, kelle mureks oli 8-aastase tütre agressiivne käitumine, mis tulenes sellest, et laps ei suutnud oma emotsioone kontrolli all hoida. Juba üsna seansi alguses ilmnes, et laps oli kogenud traumaatilist sündmust — vanemate lahutust.

Mõne aja eest vallandus Austria meedias suur diskussioon vanemaõiguse üle: Austria ühe lahutatud juristi kolm last olid aastaid elanud täiesti kasimata korteris.

Kuidas lapsed aastaid tagasi ilma kohtuta üles kasvatati? küsib üle 20 aasta peretülisid lahendanud kohtunik Sirje Õunpuu, kes läheb pensionile valutava südamega: kohtud ägavad kaklevate vanemate kaebuste all.

ÜRO lapse õiguste konventsiooni artikkel 7 kohaselt registreeritakse laps kohe pärast sündi ning sünnihetkest peale on tal õigus nimele, õigus omandada kodakondsus ja võimaluse piires ka õigus tunda oma vanemaid ja olla nende poolt hooldatud. Eesti on nimetatud konventsiooniga ühinenud, seega kohustatud konventsioonis esitatud õigused tagama igale Eestis elavale lapsele.

Hiljutise emakeelepäeva valguses on ilmselt paslik alustada seda artiklit arutlusega, kuidas mingid mõisted kujunevad ühiskonnas tulenevalt soostereotüüpidest ja ka praktikatest ning võivad omakorda tekitada valearusaamu. Nii näiteks on rahvasuus kasutusele võetud väljend „emapalk“. Kuigi sellist terminit seaduse tasandil pole, annab õigekeelsussõnaraamat ootuspärase vastuse ja emapalga sünonüüm on vanemahüvitis. Ehk on see ka üks põhjus, miks jätkuvalt leidub inimesi, kes on veendunud, et vanemahüvitis on vaid emadele mõeldud. Kuigi lapsevanematel on olnud võimalus alates vanemahüvitise seaduse vastu võtmisest 2004. aastal ise otsustada, kumb vanem on lapsega kodus ja saab vanemahüvitist, on ilmselt traditsioonilised soorollid põhjus, miks rahvasuus on tekkinud väljend emapalk ja mitte vanemapalk või hoopistükkis isapalk?

Isadepäeva eel koostas statistikaamet Eesti isade statistiline koondportree, võttes aluseks pered, kus kasvavad alaealised lapsed.

Oma töös palju lahutusprotsessidega kokku puutunud vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets ütles tänasel isadepäeva konverentsil «Aga mulle Eesti mees meeldib!», et ehkki põhiseadus ja ÜRO inimõiguste konventsioon näevad isa ja ema laste kasvatamisel võrdsena, ei ole võrdõiguslikkus paraku sellesse valda jõudnud.

Pärast lapse sündi selgus, et nägemus, kuidas last kasvatada, on väga erinev. Kohus on arvamusel, et lapsel peaks olema pigem üks kodu. Isa tunneb, et süsteem teeb talle liiga ja emad on eelistatud. Lastekaitsjate arvates on kokkuleppelaps sündinud eos konflikti. Kunstlikult eostatud Anni pidi vanemate plaani järgi sündima harmoonilisse kärgperesse, ent nüüd klaarivad tema vanemate suhteid hoopis lastekaitsjad ja kohus.

Lahkuminek on iga pere jaoks ääretult raske, kuid on oluline, et lapsevanemad laste heaolu nimel kokku hoiaksid. Jessica Singleton otsustas postitada Facebooki, et oma eksmeest avalikult tänada, ning sajad tuhanded kasutajad noogutasid tunnustavalt kaasa.

Praxis viib sotsiaalministeeriumi tellimusel läbi üle-eestilist lapse õiguste ja vanemluse uuringut. Alates märtsist küsitletakse üle Eesti 1000 täiskasvanut ja 1000 kooliõpilast, et välja selgitada, milline on Eestis inimeste teadlikkus lapse õigustest.

Raha eest saab tellida hinnanguid lapsevanema kohta, keda psühholoog näinudki pole. Ometi võivad kohtud selle alusel keelata lapsega kohtumise.

Vanemahüvitis soodustab meeste ja naiste palgalõhe püsimist, ütlevad Postimehes nii võrdsete võimaluste volinik kui ka tööandjate esindaja (vt PM 31.01 https://majandus24.postimees.ee/4392211/vanemahuvitis-soodustab-palgalohet ).

Pühapäeval on isadepäev. Tütre ja poja isa, ehtekunstnik Tanel Veenre kutsub üles isadusest ja isarollist rohkem avalikult rääkima.

Igal vanemal on õigus ja kohustus oma lapsega suhelda ning üksinda last kasvatav vanem ei tohi keelata teisel lapsega kohtumist ka juhul, kui ta elatist ei maksa, kirjutab advokaadibüroo LMP jurist Grete Lüüs.

Vanema õigus suhelda oma lapsega ja lapse õigus suhelda oma vanemaga, on üks kesksemaid õigusi vanema ja lapse suhtes. Omavaheline suhtlemine ja koos olemine on vajalikud selleks, et lapse ja vanema vahel tekiksid ning säiliksid isiklikud ja emotsionaalsed suhted. Ilma suhtlemiseta vanema ja lapse suhe faktiliselt kaob. Lapsel ei teki ega säili lähedussuhet ja isiklikke suhteid vanemaga, kellega ta ei saa koos aega veeta ja ühiseid tegevusi ette võtta.

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi teise etapi muudatused, millega lapsevanemad saavad võimaluse vanemahüvitist senisest oluliselt paindlikumalt kasutada ja mõlema vanema vahel jagada. Erinevate vanemapuhkuste tasustamise põhimõtted ühtlustatakse ja edaspidi maksab kõiki vanemapuhkustega seotud hüvitisi sotsiaalkindlustusamet.

Isade jäämist lapsehoolduspuhkusele kasutab üha suurem hulk Eesti mehi. Lääneriikides, kus seda võimalust on aastakümnete jooksul võimaldatud, on püütud eesmärgiks seada sugudevahelise võrdsuse saavutamist, kuid teadusuuringutest selgub, et nn isapuhkusel on palju teisigi häid tulemusi.

Üks olulisemaid faktoreid, mis mõjutab seda, kas laps kasvab terveks ja edukaks täiskasvanuks, on tema vanemate omavaheline suhe.

Justiitsministri Urmas Reinsalu seisukoht, et lapsel puudub vanemaga suhtluskohustus koos kõige sellest tulenevaga, asetab vanemaliku vastutuse ning sellega kaasnevad kohustused kapitaalselt uude valgusesse, avab tee kõikvõimalikele manipulatsioonidele lapsega. Viimase aja kohtupraktikas võib täheldada just sellelaadsete ilmingute järsku suurenemist, kirjutab vandeadvokaat Viktor Turkin.

Noored igatsevad oma vanemaid! 15-17aastased tunnevad oma ema ja isaga aja veetmisest tõsiselt puudust ning jätaksid nutitelefoni või arvutiekraani hea meelega sinnapaika, kui saaks ema-isaga koos süüa, telekat vaadata, šopata või lauamänge mängida, vahendab Helsingin Sanomat Elisa läbi viidud uuringut.

Isade paremad võimalused vanemapuhkuste kasutamisel toetavad naiste osalust tööturul ja tasakaalustavad hoolduskoormuse jaotust vanemate vahel, ent isade suuremal osalusel laste kasvatamisel on ka mitmeid teisi positiivseid mõjusid naistele, meestele ja eelkõige lastele, kirjutab sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna juhataja Hanna Vseviov.

Püüame muuta vanemahüvitisi paindlikumaks ja soodustada isade suuremat panustamist laste kasvatamisse, aga see ei muuda hüvitiste maksmise üldpõhimõtet, kirjutab riigikogu Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni aseesimees Heljo Pikhof.

Vanemapuhkuste süsteemi paindlikumaks muutmine annab vanematele võimaluse panustada nii lapse kasvatamisesse kui tööellu ja toetab isade osalemist laste eest hoolitsemisel, aidates neil nii loodetavasti välja murda tööd rabava üliinimese kuvandist, kirjutab Praxise töö- ja sotsiaalelu analüütik Helen Biin.

Ligi 22 protsenti Eesti lastest kasvab üksikvanema hoole all, meist eespool on üksikvanemate osakaalu poolest OECD riikidest vaid USA (26 protsenti), Uus-Meremaa, Iirimaa (mõlemad 24 protsenti) ning Kanada (22 protsenti).

Mees, kel rippus Facebookis foto, kus ta mängis oma paariaastase lapsega, sai ootamatult andmekaitse inspektsioonilt ettekirjutuse: te peate selle foto kõrvaldama! Mees elas lapse emast lahus. Andmekaitseinspektorid põhjendasid ettekirjutust sellega, et last tohib esindada, sh tema pilti avalikkusele demonstreerida vaid hooldusõiguslik vanem. Kõnealuse lapse ainuhooldusõigus kuulus aga uue perekonnaseaduse rakendussätte kohaselt emale.

Täna toimub Tallinnas kaheksa riigi lapsesõbraliku õigusemõistmise koostööprojekti MAPChiPP kohtumine, mille tulemusel luuakse lapsega õigussüsteemis kokkupuutuvatele spetsialistide teadlikkust ja oskuseid suurendava koolituskava esimene versioon. «Kõige haavatavamad on lapse huvid õigussüsteemiga kokkupuutel. Lapsed võivad õigussüsteemiga kokku puutuda nii ohvri, kannatanu kui ka süüdistatava rollis ning mitmed uuringud on tõestanud, et lapsed ei saa kriminaal- või tsiviilmenetluses osaledes piisavalt tuge,» selgitab koolituste vajadust Lastekaitse Liidu projektijuht Kiira Gornischeff.

Sul on oma endise elukaaslase või eksabikaasaga laps ja te mõlemad soovite tema kasvatamisega tegeleda. Seetõttu peab laps pidevalt pakkima oma koti, et paar päeva või nädalajagu ema või isa juures olla. Loe ja saad teada, mida selline kohvriga edasi-tagasi käimine endaga kaasa toob.

Sotsiaalministeerium tõdeb sarnaselt kohtu otsusega, et lapsega suhtlemise korra peavad lapsevanemad kokku leppima omavahel ning selleks tuleb neid lepitada, efektiivseid sanktsioneerivad meetmeid riigil pole.

Lapse loomulik kasvukeskkond on perekond ja kõige õnnelikumad öeldakse olevat need lapsed, kellel on võimalik kasvada peres, kus elavad koos lastega neid armastavad isa ja ema. Kui aga elu ema ja isa lahku viib ja laps jääb igapäevaselt elama ühe vanema juurde, on lapsele raskeim see, kui tema kontakt teise vanemaga nõrgeneb või hoopis kaob. Lapsel ei ole võimu valida, kas vanemad, keda mõlemat ta väga armastab, jäävad kokku või lähevad lahku, see otsus tehakse tavaliselt tema arvamusest sõltumatult. Targad on need vanemad, kes mõistavad, et teisest vanemast kaugenemine on lapsele valus ja toetavad igati lapse lähedussuhte säilimist teise vanemaga.

Kui pere laguneb, tuleb kõikides lapsega seotud küsimustes seada lapse huvid esikohale. Lapse õiguste rikkumisel ei tohiks karta ka kohtu poole pöörduda, kirjutab Lastekaitse Liidu ajakiri Märka Last.