Erakondade arvamused

Küsimused saadeti kõikidele erakondade üldisele e-postiaadressile. Pöördumisele vastasid vastustega laekumise järjekorras:

• Elurikkuse Erakond
• Eesti Keskerakond
• Erakond Isamaa
• Eesti Konservatiivne Rahvaerakond
• Sotsiaaldemokraatlik Erakond
• Eesti Vabaerakond

Vastamata jätsid: Eesti Iseseisvuspartei, Eesti Reformierakond, Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu, Eestimaa Ühendatud Vasakpartei, Erakond Eesti 200, Erakond Eestimaa Rohelised, Rahva Ühtsuse Erakond

Erakondade vastused algsel kujul

1. Millised on kolm peamist lahus vanemate laste üleskasvatamisega seotud probleemi, mis vajavad lahendamist? Mis on riigi roll nende probleemidega tegelemisel?

Keskerakond

Lahus elavate vanemate laste puhul võib probleemseks kujuneda nii vaimne tervis, õppetöö kvaliteet kui ka üleüldine enesehinnang. Samuti on Eestis suureks probleemiks üksikvanemate majanduslik võimekus, millest sõltub otseselt ka lapse heaolu. Pidevas vaesusriskis elamine on ülemalt koormav lapse vaimse ja füüsilisele tervisele. Seetõttu on riigil oluline roll pakkuda igakülgset tuge sellisesse olukorda sattunud vanematele ning lastele. Täna on võimalik toetusmeetmeid saada kohalike omavalituste ja koolide poolt. Samas on kohalike omavalitsuste võimekus jällegi erinev, mistõttu ei ole laste sotsiaalsed põhiõigused Eesti eri piirkondades võrdselt tagatud. Probleeme valmistab teenuste ebaühtlane kättesaadavus, toetuste suurus ja ka spetsialistide hulk. Riik peab garanteerima olemasolevate meetmete maksimaalse toimimise ja abi jõudmise kõikjale, piirkonnast sõltumata. Sealjuures peame rohkem panustama teavituse korraldamisesse, sest tihtipeale ei ole vajalik info abivajajateni jõudnud. Kindlasti on vajadus suuremal hulgal sotsiaaltöö spetsialistide järele, kes oskaksid pakkuda igakülgset abi ning ennetades tekkida võivaid probleeme juba eos.

Isamaa

1. Kõige olulisem on ennetada lahuskasvatamisel esineda võivaid tugevaid erimeelsusi.
2. Leida võimalused, et vanemate vahelised erimeelsused ei kahjustaks last ega jätkas teda ilma ühest vanemast. Oluline, et mõlemad vanemad teavad ja tunnustavad lapse vajadusi, sh mõlema vanema olulisust lapsele.
3. Tugevate erimeelsuste puhul on oluline kasutada lepitusteenust. Mis puudutab lahku minevate või juba lahku läinud vanemate laste elukorraldust, siis siinkohal on oluline, et riik pakuks vanematele erinevaid teenuseid, mis aitaksid neil elukorralduse küsimusi paremini ja pingevabamalt läbi mõelda.

Riik saab ja peab võimaldama jagada laste kasvatamisel hoolduskoormust, et lapsel tekiks ja säiliks lähedane suhe mõlema vanemaga. Hoolduskoormuse jagamine juba lapse väga varases eas aitab hoida paremaid peresuhteid, tekitab tugeva kiindumussuhte ja aitab ennetada võimalikku võõrandumist.

Riik saab tagada vanemlusprogrammide kättesaadavuse väikelaste vanematele. Vanemlusprogrammide käigus kinnistuvad mõlemas vanemas teadmine mõlema vanema olulisusest lapse arengule. Vanemad saavad nn töövahendid peresisese stressitaseme alandamiseks ja konfliktide lahendamise parema oskuse, samuti tõenduspõhised teadmised lapse vajadustest.

Lepitusteenuse kättesaadavuse saab ja peab tagama riik.

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond

• Lahus elavate vanemate laste probleemid on vähenenud turvatunne, ebakindlus tuleviku ees, senise maailma kokkuvarisemine ja sellest kõigest tingitud stress jne. Üldjuhul jätab see lastesse tugeva jälje, eriti veel juhtudel, kus vanemad ei jõua lapse kasvatamises kokkuleppele ning hakkavad, seda tihti ise adumata, last teise vanema mõjutamiseks ärakasutama.
  See võib kutsuda esile lapse käitumishälbeid või sama mustri kordamist nende täiskasvanueas.

Lahutusprotsesside juures peab tähelepanu olema suunatud eeskätt lapse vaimsele heaolule. Lapse olukorda leevendab üldjuhul lahendus, mis lapse eluolu võimalikult vähe muudab ning annab lapsele teadmise, et ema ja isa on endiselt tema jaoks olemas. Vaatamata elukorralduse muutumisele, peab mõlemale lapsevanemale andma võimaluse oma lastega suhtlemiseks ja vahetuks kontaktiks. Laps vajab mõlemat vanemat võrdselt.

Esmatähtis perede lahkumineku vältimiseks on ennetus- ja teavitustöö. Lapsevanemaks olemise ettevalmistus peab algama koolis ning vastav koolitusvõimalus peab olema ka lastevanematel. Kuid kui on jõutud siiski lahkuminekuni, on oluline, et selle protsessi kõrval toimuks ka just laste heaolule keskendunud vanemate nõustamine. Seda nii juriidiliselt kui ka psühholoogiliselt. Toetada tuleb ka last ja seda eelkõige emotsionaalselt, selgitades talle uut olukorda lapsele arusaadavalt.

Praegune lastekaitsevõrgustik ei taga laste huvide (eelkõige emotsionaalse heaolu ja stabiilsuse) eest seismist.

Riigi roll sellisel juhul on teadlikkuse kasvatamine ja kokkulepet mitte saavutanud lahutusprotsesside juhtimine, seades keskseks laste vaimse ja alles siis majandusliku heaolu.

Pereväärtused, isaks ja emaks olemisega kaasnevad rõõmud, kohustused ja vastutus on teemad, millele tuleb pöörata tähelepanu nii haridussüsteemis, meedias, kui ka eeskujude seadmisel. Fookuses peab olema ka täiskasvanute (lapsevanemaks) koolitamine ja ühiskondliku arvamuse kujundamine, et tugev pere ongi väärtus omaette. Tugev pere on ühtlasi ka tugeva riigi aluseks – seega peab riik siin ka teatava vastutuse võtma.

• Elatisrahade tasumine ja muude omavaheliste kokkulepete järgimine, nagu lapsega kohtumised ja nende kohtumistega manipuleerimised.

Lapse üleskasvatamisel peavad mõlemad vanemad panustama võrdselt, kui seda teha ei suudeta, siis panustab üks pool majanduslikult rohkem kui teine pool. Samas peab elatisraha maksmisel arvestama ka riikliku elatusmiinimumiga ja maksja poole muude kohutustustega. Kui kokkuleppele ei jõuta, siis peab seda riik rangelt suunama ja iga üksikjuhtumit eraldi hindama.

Oluline siinjuures on, et lapse ja tema hooldaja igapäevane majanduslik toimetulek oleks tagatud. Kui teine vanem ei panusta lapse kasvatamisse ning ei tasu ka elatisraha, siis tasub selle lapse hooldajale riik ning nõuab selle koos intressidega lapsevanem-võlgnikult välja ise.

• Ema või isa eeskujude puudumine.

Riigi roll nende probleemidega tegelemisel on soosida algatusi, mis selle probleemi lahendamisega tegelevad.

Sotsiaaldemokraatlik Erakond

On oluline, et lahutatud vanemad osaleksid aktiivselt lapse kasvatamisel. Ainult materiaalsest toetamisest ei piisa. Lapsed vajavad ka vanemate lähedust ja hoolt.

Tänane süsteem motiveerib vanemaid otsima lahutuse järgselt oma õigusi kohtusüsteemist. Seal on aga mõnigi kord keerulisem leida ühist keelt ja teineteise mõistmist ja nii võib laps sattuda tulise kohtuvaidluse keskmesse. Riik peab pakkuma motiveerima lapsevanemaid eelistama kohtule alternatiive, mis suunaksid neid rohkem kokkuleppeid sõlmima.

Paratamatult peab riik tegelema ka nende vanematega, kes hoiavad kõrvale oma lapse kasvatamise kohustusest. Oluline on kaitsta sellistel puhkudel seda vanemat ja last, kes seeläbi nõrgemasse positsiooni on pandud.

Eesti Vabaerakond

Suurim probleem praeguse süsteemi juures on, et lahus elavate vanemate puhul pole lapse jaoks tagatud mõlema vanema aktiivne osalemine tema kasvatamises. Tagatud ei ole lapse vajadus mõlema vanemaga regulaarselt kohtuda. Selline ebastabiilsus ja teadmatus mõjub lapse enesehinnangule ning enesetundele väga halvasti.

Kindlasti on probleemiks ka elatise suuruse arvestamine. Küsimus pole selles, kas praegu kehtiv summa on liiga suur või väike. Probleem on vaid ühele poolele (=lahus elavale vanemale) ettekirjutuste tegemises. Mõne lapse puhul on kulud suuremad ja teise puhul väiksemad kui riiklik elatisraha miinimum. Tänasel päeval on see viinud olukorrani, et lahus elav vanem peab sama elatusraha maksma lapsele, kes tegeleb nii kalleid kulutusi nõudva tippspordiga kui lapsele, kellega koos elav vanem saadud raha kõrist alla kallab või kunstküüntele kulutab. Süsteemi tuleks parandada nii, et see arvestaks rohkem lapse vajadustega ja hindaks mõlema lapsevanema osalust.

Oluline miinus praeguse süsteemi juures on seegi, et tegeletakse tagajärgede, mitte ennetamisega. Perede lagunemise puhul räägitakse sellest, kuidas ühelt poolelt raha kätte saada ja kuidas eraldi elavat vanemat mõjutada. Lapse huvidest lähtudes oleks aga parim terve ja õnnelik perekond. Seega tuleks tegeleda ennetusega.

---

2. Millised on Teie erakonna konkreetsed plaanid lahus elavate vanemate laste üleskasvatamise paremaks korraldamiseks (arvestades eelkõige erimeelsustega vanemaid)? Mida tähendab lapse huvidega parimal moel arvestamine?

Keskerakond

Laste huvidega arvestamine peab olema tagatud ka neile, kellel ei ole olnud võimalik kasvada harmoonilises ning kokkuhoidvas perekonnas. Ennekõike peab siinkohal märkajaks ning toetusmeetmete pakkujaks olema kas kool või lasteaed. Samuti saame palju ära teha ühiskonna üldiste väärtushinnangute kujundamisel. Majanduslikult keeruline olukord ühe vanemaga kasvavate laste jaoks on probleem, mis avaldub lapse elu mitmes aspektis. Kui vanemad ei suuda panustada lapse kasvatamisesse võrdsetel alustel, tuleb riigil võtta lapse ees vastutus. 2017. aasta jaanuarist käivitus uus elatisabiskeem, millega tagatakse üksikvanema lapsele igakuine, üldjuhul saja euro suurune elatisraha. Elatisabi maksmine ei vabasta elatisvõlglast tema kohustustest, vaid riik nõuab võlgnevuse kohustusi rikkunud vanemalt välja. Peame lähtume sellest, et suudaksime luua kõigile lastele turvalise ja nende võimete avaldumist soodustava kasvukeskkonna.

Isamaa

1. Et ennetada võimalikke probleeme, rakendame paindlikku vanemapuhkuste süsteemi, isapuhkuse pikendame ühele kuule ja võimaldame vanematel olla koos vanemapuhusel kuni 2 kuud.
2. Lapsepuhkuse võimaldame eraldi mõlemale vanemale (praegu on puhkus kokkuleppel või kes kalendriaastal selle jõuab varem võtta), kummalegi vanemale ühe lapse kohta 10 päeva perioodi kohta kuni laps saab 14 aastaseks.
3. Tagame vanemlusprogrammidele püsiva riikliku rahastuse.
4. Teeme kättesaadavaks perelepitusteenuse, kuhu vanemad saavad pöörduda lahkumineku korral. Tegemist on professionaalse teenusega perekonfliktide ja abielulahutuste korral, kus lepitaja toetab erapooletu kolmanda osapoolena erimeelseid partnereid. Selles protsessis on osapooltel võimalik mõista üksteise seisukohti ja vajadusi, mis peaks soodustama omavahelist koostööd. Teenuse eesmärk on leida lahendid probleemidele kohtuväliselt. Lepitus aitab lapsevanematel teha parimad võimalikud kokkulepped nende laste arengulistest vajadustest lähtuvalt. Ka aitab perelepitus lastel vanemate lahkuminekuga kergemini toimine tulla. Perelepitus on kindlasti parem alternatiiv kohtumenetlusele ja toob kaasa tulemuse, mida mõlemad vanemad ka paremini järgida tahaksid. Lisaks on perelepituse protsessi võimalik kaasata ka last ning kuulata ära tema arvamus. Perelepituses tehtava kokkulepe eesmärk on, et jõutaks lahenduseni, mis arvestaks lapse huvidega ja ka vanemate praeguse elukorraldusega. Sellisel moel kokkuleppele jõudmine toob kaasa ka selle, et laps saab suhelda mõlema vanemaga, mis omakorda tähendab seda, et tal tekib mõlema vanemaga hea suhe. On oluline, et lahkumineku korral ei toimuks lapse elukorralduses väga suuri muutusi, seega tuleb kindlasti soodustada mõlema vanemaga suhtlemist.
5. Täiustame elatise süsteemi, et arvestada selle käigus objektiivselt mõlema poole panust lapse kasvatamisel.

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond

Esmasena peab tegema kõik selleks, et vanemad mõistaksid, et lapse üleskasvatamine ja iseseisvaks eluks ettevalmistamine on vanemate enda kohustus. Riik saab siin äärmuslikematel juhtudel käituda vaid vahemehena.

• Hariduses, meedias jne. pereväärtuste propageerimine
• Vanemate vastutus laste kasvatamisel ja selle mõistmine
• Vanemate lepitamise ja nõustamise programm
• Lahutusprotsessidel laste heaolule keskendumine
• Mõlema vanema võrdne panustamine ning riikliku miinimumiga arvestav elatisraha maksmine. Võrdse panustamise juures on võrdselt oluline nii reaalne kasvatustegevus, kui ka majanduslik tugi.
• Elatisraha maksmine riigilt ja riiklik võlglastega tegelemine.

Sotsiaaldemokraatlik Erakond

Sotsiaaldemokraadid soovivad välja töötada perelepitusteenuse, mis aitaks ja motiveeriks lapsevanemaid leidma lapse ühiseks kasvatamiseks võimalikult rahumeelset lahendit. St teenust, mille käigus töötatakse koos vanematega välja lapse tulevikku puudutavad lahendid. Nt lepitakse kokku edasine suhtluskord, ühisvara jagamine. Vajadusel ka see, kus lasteaias või koolis laps käib, milliste hobidega tegeleb ja kuidas korraldatakse tema kooli või trenni viimine.

Sellist lahendust on soovitanud nii oma ala eksperdid kui ka õiguskantsler. Kui suunata vanemad õigel ajal perelepitaja juurde, võidab sellest ennekõike laps. Tähtis on pakkuda mõlemale vanemale võimalust osaleda lapse kasvatamisel, seda juhul, kui kumbki osapool pole lapse ega partneri suhtes olnud ohuks.

Eesti Vabaerakond

Lahus elavate vanemate küsimusele eelneb koos elavate vanemate küsimus. Lihtsaim viis probleemi lahendada on seda ennetada. Perekondade lagunemise põhjused on tihti oskamatus paarisuhtes hakkama saada ja lastekasvatuse alased erimeelsused.

Vabaerakond toetab perepoliitikas lapsevanemlike oskuste ja paarisuhte koolituste ja nõustamise kättesaadavaks tegemist kõigile. Enamusel meist ei ole kodust kaasa võtta ideaalselt toimiva perekonna mudelit ja seega oskusi. Nii tuleb neid õppida. Probleemide lahendamise oskused ja teadlikkus iseendast aitaks paljud paarisuhted päästa.

Suure hulga lahutusi on kaasa toonud majandusolukord. Vabaerakond peab oluliseks vähendada märgatavalt tööjõu ja teiste tootmissisendite maksustamist. Näiteks soovime vähendada sotsiaalmaksuga maksustatavale palgatulule kehtiva üksikisiku tulumaksumäära 20%-lt 12%-ni.

Rohkem tuleb maksustada tulu ja kapitali, mitte töötamist ja ettevõtlust. Eriti toetame väikeettevõtlust. See teeb ka tulusamaks kodu lähedal töötamise või oma ettevõtte loomise. Nii püsivad suurema tõenäosusega perekonnad koos. See oleks parim viis lapse huvidega arvestamiseks.

---

3. Mida tuleks võtta ette elatisvõlgnike suure hulgaga? Mida teha teisiti, et võlglaste hulk ei oleks nii suur?

Keskerakond

Viimastel aastatel rakendatud meetmed tõhusamaks elatiste sissenõudmiseks ei ole siiski paljude laste olukorda parandanud. Näiteks palgaandmete varjamine on jätkuvalt võlglastele omane teema. Kuid lisaks sellele vajavad jätkuvalt arendamist meetmed, mis mõjutaksid maksmisest kõrvalehoidvaid lapsevanemaid. Samuti ei tohiks aeguda minu hinnangul alaealise lapse ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, ei lapse vanuse ega ka aastatega ( hetkel 10 aastat või 21.a. kui laps jätkab õpinguid), sest sedavõrd enam on panustanud last kasvatav vanem nii raha, aega, kui ka tervist.

Isamaa

Mis puudutab elatisvõlgnikke, siis hetkel on olemas juba mitmed sunnimeetmeid, mis loodud selleks, et võlgnikud hakkaksid oma lastele elatist maksma. Küll aga on olulisem küsimus pigem hoiakute muutmises, st et võlgnikust vanemad saaksid aru, miks on oluline oma lapsele ülalpidamist pakkuda. Samuti on oluline üle vaadata elatise arvutamise alused, et väljamõistetud elatis lähtuks küll lapse vajadustest kuid oleks ka realistlik lähtudes mõlema vanema võimalustest ja arvestaks näiteks elatise maksja teiste laste vajadustega.

Elatisvõlgnike arvu suurenemist aitaks ennetada selliste kokkulepe tegemine, millega mõlemad vanemad ka päriselt ise nõus on, kuna kohtus tehtud lahend on pigem ikkagi juba sund, mida rakendatakse. Seega ka siinkohal saaks kasutada perelepitajate abi.

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond

Arvestades, et ligi neljandik elatisvõlglastest ei täida oma lapse kasvatamisega kaasnevaid kohustusi, siis siin on vaja muuta seadusi ja juhtumite käsitlusviise. Kas elatisrahad on määratud liigselt kõrged ja ei arvesta maksja võimalustega või on tegemist pealiskaudsusega. See teema tuleb reguleerida konkreetsemalt ja selgemalt. Mõlemad vanemad peavad tõendama oma panustamist lapse kasvatamisse, mõlemad vanemad peavad vastutama.

Ning kui seda ei tehta, siis sekkub riik veel selge ja konkreetse kontrolli ning suunistega.

Sotsiaaldemokraatlik Erakond

Lootus on, et lapsevanemad soovivad osaleda oma lapse elus ning olla talle toeks. Kui aga keegi on otsustanud oma kohustustest eemale hoida, peab riik kaitsma neid, kes on nõrgemas positsioonis. Praegune valitsus on nende kaitseks teinud olulisi samme, millega peame jätkama.

2017. aastast käivitus uus elatisabiskeem, millega tagatakse üksinda last kasvatava vanema lapsele igakuine elatisraha. Elatisabi maksmine ei vabasta elatisvõlglast tema kohustustest, vaid riik nõuab võlgnevuse kohustusi rikkunud vanemalt välja. Lisaks jõustus 2016. aasta märtsis täitemenetluse seadustiku muudatus, mis annab võimaluse kehtestada lastele elatist mittemaksvatele vanematele mitmeid piiranguid nagu näiteks sõiduki juhtimisõiguse või jahipidamisõiguse peatamine. Olulisi samme on astutud ning nendega peab jätkama.

Eesti Vabaerakond

Esmatähtis on korrastada lahus elavatele vanematele kehtivat seadusandlust. Kui praegu on esmatähtis konkreetse summa maksmine, siis luua tuleks süsteem, mis aitaks kaasa lahus elava vanema suuremale kaasamisele reaalsesse lastekasvatusse. Kui lahuselav lapsevanem poleks vaid rahakott ja lapsesse panustamiseks loetakse ka muud, peale elatise, siis ilmselt väheneks ka elatisvõlgnike arv.

Nö rahakotiks-muutumise-efekti vähendamiseks on elatisraha süsteemi korrastamisel vaja arvestada lapse reaalseid vajadusi, mõlema lapsevanema soovi reaalselt ajaliselt lapse kasvatamisel osaleda ja hinnata ka mõlema lapsevanema rahalist panust.

---

4. Mida teha, et üks vanem ei saaks last teisest vanemast võõrandada? Mida teha vanemast võõrandunud laste probleemiga?

Keskerakond

Inimesi ja inimsuhteid on igasuguseid. Eks iga pere on erinev ning seepärast ka kujunenud erinevad vaatenurgad. Siinkohal saavad nii kohalike omavalitsuste lastekaitsetöötajad ja lastega tegelevad nõustajad aidata kohtus leida parimaid lahendusi.

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond

Lapsel on kaks vanemat ja rahaliselt mittepanustamine tähendab võlga, kuid mitte lapse võõrandamist. Sellist õigust ei saa ühel vanemal teise üle olla. Seda vaid juhul kui lähenemistõkend on seatud põhjendatult ja kohtu korraldusel.

Olukord, kus üks vanem püüab ilma mõjuvate põhjusteta last teisest vanemast võõrandada, peab olema kohtulikult karistatav.

Kui vanemad omavahel kokkuleppida ei suuda, siis paneb kohtumise ajad paika kohus. Samas peab olema lapsel vaid üks kodu ning lapse solgutamine kodude vahel peab olema välistatud. Kui ema või isa kohtuotsust ei täida, tuleb rakendada sanktsioone.

Sotsiaaldemokraatlik Erakond

Paljud peresisesed pinged saavad alguse hoopis välistest teguritest. On selleks tööstress või tervisemured, oluline on näha murede tegelikke põhjuseid. Kui suudame aidata maandada läbi töö- ja tervisepoliitika neid stressitegureid, seda enam toetame ka tervemate inimsuhete teket. Riik ei saa sekkuda inimeste omavahelistesse suhetesse, kuid me saame panustada sellise sotsiaalse keskkonna tekkesse, mis aitaks ülearuseid pingeid maandada. Seetõttu peamegi oluliseks perelepitusteenuse sisseseadmist ja kättesaadavust.

Isamaa

Kindlasti on oluline roll siin ühiskondlikel hoiakutel, mida toetavad ka viimastel aastatel vastuvõetud seadused ja ka tehtav teavitustöö. On näha, et viimastel aastatel on pered olukorras selles osas ka positiivseid muutusi. Võrreldes 2012.a. on kaks korda vähem neid lapsi, kes oma lahus elava isaga ei suhtle, 2012. aastal oli selliseid lapsi 20%, sel aastal 9%, kuid mõistagi on ka seda liiga palju.

Üks oluline meede võõrandumist ennetada on kasutada paindlikuks muutuva vanemapuhkuse süsteemi peres võimalikult tasakaalustatult. Oluline on vanemapuhkuse ja –hüvitiste süsteemi muudatuste ellu rakendamine, mis pikendab isapuhkust ja annab peredele võimaluse olla kahe kuu jooksul samal ajal vanemapuhkusel, lisaks puhkuse süsteemi väga paindlikuks muutmine. Selle tulemusena tekib loodetavasti mõlemal vanemal lapsega parem side, samuti omavahel parem hoolduskoormuse jaotamine, madalam stressitase ja paremad peresuhted, mis on eelduseks ka hilisemate probleemide korral hoida esiplaanil lapse huvid.

Teine oluline meede on osaleda vanemlusprogrammides, mida pakutakse väikelapse vanematele. Selle käigus saavad mõlemad vanemad veenduda ja kinnitust, kui oluline on lapsele mõlema vanema kasvatus ja lähedane suhe.

Alates 2019. aastast suureneb oluliselt nii vanemlusprogrammi „Imelised aastad“ kui kõrge risikäitumisega lastega peredele suunatud mitmedimensionaalse pereteraapia (MDFT) rahastus, seejuures MDFT saab esmakordselt riigieelarvelise püsirahastuse. Tegemist on paljudes riikides rakendatavate tõenduspõhiste programmidega, millega on saavutatud olulist mõju peresuhete paranemisel ja laste riskikäitumise vähenemisel.

Vanemlusprogrammi „Imelised aastad“ püsirahastus suureneb 331 000 eurolt 831 000 euroni 2019 - 2020. aastal ning 931 000 euroni alates 2021. aastast. Programmi kaasatakse senisest ligi kolm korda rohkem väikelaste vanemaid, programm laieneb rohkematesse kohalikkesse omavalitsustesse ning paraneb programmi kättesaadavus Ida-Virumaal. Tõenduspõhiselt on teada, et programmi läbinud vanemad oskavad kasvatusküsimusi paremini lahendada, neil on madalam stressitase ja paremad suhted kogu peres.

Eesti Vabaerakond

Vabaerakond usub, et riik peaks üksikisiku ellu sekkuma nii vähe kui võimalik. Samas siiski nii palju kui vajalik. Nii lasub lapse huvide eest seismise, sealhulgas ühest lapsevanemast võõrandumise vältimise kohustus lapsevanematel.

Lahus elavate vanemate puhul on oluline, et lapsel säiliks side mõlema vanemaga. Seega, kui lahus elav vanem seda soovib ega kriminaalseid või muid tõestatavalt mõjuvaid põhjuseid keeldumiseks, peaks igal juhul leidma võimaluse, et laps kohtuks mõlema vanemaga regulaarselt.

Seejuures on oluline, et kättesaadav oleks nõustamisteenus. Isegi kui eesmärk pole perekonda taas liita, on oluline, et nii täiskasvanud kui laps saaksid professionaalset tuge. Eriti just lahuselu algul uue olukorraga harjumiseks.

Pahatahtlikult lapsega seotud kohustustest eemalehoidvate elatisvõlgnike puhul toetame riiklikku elatisraha sissenõudmise süsteemi ja maksmisest kõrvalehoidjate majanduslikku survestamist riiklike sunnivahendite abil. Üksi last kasvatav vanem ei pea lapse kasvutingimuste nimel ise pidama lõputuid kohtuvõitlusi.

---

5. Millised on Teie erakonna muud põhimõtted ja seisukohad lahus vanemate laste üleskasvatamise korralduse kohta?

Elurikkuse

Olles temaatikaga üldiselt kursis, soovin rõhutada pereteraapia (või toetatud lepituse) vajadust ka lahkuläinud vanematele. See aitaks säilitada terveid suhteid, mis on vajalikud nii laste kui vanemate endi huvides.

Tahaksin lisaks nendele juhtida tähelepanu veel ühele valupunktile: puudega üksikvanemad. Nimelt on erivajadustega inimeste seas lapsevanemaid, kes kõigest väest püüavad toime tulla sellega, mis neil on. Kirjeldan probleemi järgnevas lõigus.

Puudega töövõimetu vanema toetused on suurusjärgus 500 eurot kuus, millest otseselt lapsele on mõeldud lastetoetus 55 eurot ja puudega üksikvanema toetus 19.18 eurot: kokku 74.18 eurot. Teised toetused – puudetoetus ja töövõimetoetus on ette nähtud inimesele endale, et tema erivajadustega seotud lisakulutused saaks kaetud (siia alla käivad abivahendid, proteesid, ravimid, kulu transpordile, ravi- ja tugiteenustele) ning selleks, et töövõimetu inimene tuleks tööl käimata toime. Ma ei oska öelda, kui palju on puudega üksikvanemaid või kui palju on nende seas neid, kellele teine vanem lapse ülalpidamisraha ei anna. Tean aga oma tutvusringkonnast mitmeid puudega üksikvanemaid, kes peavad last või lapsi üksi üleval. Elatist teiselt vanemalt pole neil jõudu välja nõuda, see mõjuks ka tervisele halvasti. Mõnedki neist on sunnitud oma nigela tervise arvelt töötama, teised püüavad toime tulla selle summaga, mis toetustega laekub. See tähendab aga pahatihti seda, et sissetuleku lõviosa lähebki lapse ülalpidamiseks ning oma tarbeks jagub napilt. Loobuda tuleb kulutustest tervisele, sest toidu- ja eluasemekulude eest tasumine on esmatähtis. Need vanemad seisavad valiku ees, kas osta endale uus abivahend või lapsele prillid, kas käia vajalikel tasulistel raviprotseduuridel või saata laps klassiekskursioonile. On selge, et lapse heaolu tagades jäävad puudega üksikvanemad seisu, mis nende toimetulekut ja tervist kahjustavad, ühtlasi vähendavad seeläbi edaspidi töötamise võimalusi.

1. Lahendusena näeksin esialgu:
   puudega üksikvanema toetuse suuruse sidumise töövõimega (täielikult töövõimetule vanemale suurem toetus)
2. tugiisikuid, nõustajad, kes julgustaksid ja aitaksid elatist taotleda ning selgitaksid vanematele nende õigusi ja võimalusi

Keskerakond

Eesti peab olema õiglane riik kõigile ning see tähendab vajadust suurendada toetusi vähekindlustatud peredele, puudega lapsi kasvatavatele peredele, üksikvanematele ja paljulapselistele peredele. Lisaks on meie eesmärk toetada noori peresid, et neil oleks senisest lihtsam soetada eluaset. Riigi tugi pakub noorele perele kindlustunnet, sõltumata kas majandusel on head ajad või mitte. Ka Rahvastikupoliitika põhialused 2035 dokument toob välja, et sobivate eluasemete vähene kättesaadavus ja eluasemesituatsiooni ebaturvalisus mõjutavad sündimuskäitumist. Seega soovime jätkata riigi ja kohaliku omavalitsuse toel üürimajade ehitamist ning alustada noorte toetamist eluaseme soetamisel. Keskerakonna perepoliitika seab valimisplatvormis eesmärgiks tõsta ühiskonnas enam esile ettevõtteid, kes avavad oma töötajate laste tarbeks hoiutubasid, võimaldavad emadel ja isadel (sealhulgas üksikvanematel) teha kaugtööd ning hoolitsevad selle eest, et väikelaste vanemad saaksid võrdselt teistega oma kutsetööle pühenduda ja ametiredelil edeneda.

Isamaa

Üldine ühiskondlik hoiak peab tunnustama mõlema vanema rolli ja lähtumist lapse huvidest.

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond

Nagu juba eelpool mainitud, siis olulisim on püüda tõsta ühiskonna teadlikkust perest, pereväärtustest, õigetest ja valedest valikutest. Kuid lahku läinud vanemate puhul tuleb arvestada ennekõike laste reaalse heaoluga ning sellega, et tema jaoks võimalikult vähe muutuks. Lapsele peab jääma üks kodu, kuid kasvatamisest peavad saama osa ja oma panuse andma mõlemad vanemad.

Osapool, kes panustab vähem kasvatustegevusse, panustab rohkem majanduslikult.

Riik peaks olema viimane õlekõrs, kuid õlekõrs, mis annab lapse seiesukohalt alati kiire, positiivse ja tugeva vastuse.

Eesti Vabaerakond

Vabaerakonna jaoks on oluline toimetulev ja õnnelik perekond. Esmatähtis on ennetamine ja püüdlus perekonnad koos hoida või taas kokku viia. See tähendab nii harimist kui lepitamist. Kuna liiga suur osa meist pole neid oskusi kodust kaasa saanud, siis on praegusel ajal oluline panustada koolitustesse ja nõustamisteenuste kättesaadavaks muutmisse.

Vabaerakonna kõrgeim väärtus on aga inimese vabadus. Inimese vabadus käib koos sellest tuleneva vastutustundega. See tähendab, et inimesed peavad suutma ise lahendada nii palju endaga seotud küsimusi kui võimalik ja riik ei peaks iga liigutust ette kirjutama ega kontrollima.

Millised on Vabaerakonna plaanid lahus elavate vanemate laste üleskasvatamise toetamiseks?

Muudame kõigile kättesaadavaks lapsevanemlike ja paarisuhte oskusi õpetavad koolitused. Isegi kui paarisuhet ei suudeta päästa, siis on oluline, et lapsevanemad õpiksid oma käitumist kontrollima, mõistlikult probleeme lahendama, lapse käitumist hindama jne. Teadlikum käitumine aitab lahuselu puhul last säästa ja ka mõlemal vanemal elutervemalt edasi elada.

Suurendame paindlikkust töösuhetes, sealhulgas osalise tööajaga töötamist. See aitaks kindlasti töö- ja pereelu paremini ühildada. Praegune maksusüsteem seda ei soodusta. Vabaerakond toetab sotsiaalmaksu miinimumi kaotamist, mis soodustaks ka osaajaga töötamist.

Toetame praeguse elatisraha maksmise süsteemi korrastamist nii, et ainult rahale toetuv süsteem muutuks rohkem lapse huvidest lähtuvaks. Rohkem tuleb arvestada ka lahus elava lapsevanema soovi lapse kasvatusse panustada. Rahalise poole pealt tuleb aga arvestada mõlema lapsevanema kohustusi ja panust. Vaja on individuaalsemat lähenemist, mitte ainult ühtset summat, mida valimatult kõigile määratakse.

Toetame tasuta kodulähedast lasteaeda. See on eriti oluline nendel paljudel juhtudel, kui last kasvatama jäänud vanem ei saa lahkunud lapsevanemalt lastekasvatuses mingit tuge. Nii on sellisel probleemsel perioodil igale lapsele siiski tagatud alusharidus ja ka toitlustus.

Lasterikastele peredele viime sisse kodulaenu ja autoliisingu saamiseks riikliku garantii (käendamise). Eriti oluline on see üksikvanemate puhul, sest kui lasterikastel peredel on niigi väga keeruline kodulaenu või autoliisingut saada, siis lasterikkal üksikvanemal on see peaaegu võimatu. Samas suure pere puhul on suurema elamise või suurema auto vajadus küsimus, mille lahendamine on eluliselt oluline.