Probleemid

Eesti Vabariigi seadused aitavad kaasa lahus elava vanema ja ta laste vahelise suhte nõrgenemisele ja nende õiguste diskrimineerimisele lastega koos elava vanema initsiatiivil.

Järgnevalt on välja toodud praeguse süsteemi kitsaskohti, millele on vaja rohkem tähelepanu pöörata. Kindlasti ei ole see loetelu lõplik ja palju probleemid on ka väga nüansirikkad:

RIIK

Kehtiv seadusandlus ja kohtupraktika ei soosi vanemate vahelise dialoogi ega laste ja vanemate tegelike huvidega arvestava lepitusmenetluse tekkimist lahku läinud vanemate vahel laste kasvatamise ja ülalpidamise asjus.
Riik on loonud võimalused, et lastega koos elav vanem saab panna riigi sekkuma pereasjadesse kallutatult ja lapse ning lahus elava vanema vahelisi sidemeid lõhkuvalt.
Süsteem lähtub vaatenurgast „lapsed on minu”, mitte „lapsed on meie”.
See toob kaasa vajaduse võidelda laste pärast (suhtlemiskord, elatis, hooldusõigus, ...).
Laste- ja peretoetusi, tulumaksutagastust makstakse ainult ühele vanemale („lapsed on minu”), sõltumata sellest, kui palju teine vanem lapse eest hoolitseb.
Riik sekkub pereasjadesse sunniaparaadi abil ähvarduste ja karistustega, mitte tõhusa lepitusmenetluse ja vanemate harimisega.
Paljud lahus elavad vanemad soovivad oma lapse kasvatamisesse panustada vahetult, kuid lastega elava vanema tahtmisel jäetakse nad sellest võimalusest ilma ja riik sunnib neid selle asemel elatist maksma.
Kui lahus elaval lapsevanemal on eelnevalt nt. kaks last ja ta saab uues suhtes kolmanda lapse, siis riigi jaoks on tal nagu üks laps (nt. lastetoetus saab nagu tal oleks üks laps, kuigi peab üleval kolme last).
Perekonnaseadus näeb ette selle, et kui saadakse teada, et laps ei ole konkreetselt isa oma, tuleb pöörduda kohtusse, et isadus vaidlustada. Selleks on üks aasta teadasaamisest. Samas kui naine peale aasta möödumist annab elatisnõude sisse, siis peadki hakkama maksma. Kuidas tavaline inimene peab teadma seaduse peensusi, mida ei pruugi teada ka suur osa juriste? (näidislugu).

SUHTED

Lahus elava vanema panus laste kasvatamisesse on taandatud rahale, aga kus on pehmed väärtused?
Tihti ei taha lahus elav vanem temaga tülis olevale teisele vanemale elatist maksta, vaid teostada lapse ülalpidamist vahetult.
Peale sunnitud elatise pangaülekanded ei sisalda armastusesoojust lapsele ega koos veedetud aega.
Kerge võimalus hoida üht vanemat lapsest lahus on viinud tihti tulemuseni, kus ta on loobunud/väsinud laste eest võitlemast. Ebaõiglane keskkond süvendab inimeste pettumust õigussüsteemis ja kehtivas riigikorras ja lootusetult heitununa üritab ta oma eluga edasi minna. Nii on lapsed jäänud ilma oma ühest vanemast.
Kallutatud süsteem nõrgendab kasvatamise aluspõhimõtteid, mistõttu lapsed on kokkuvõttes kannatajateks (nt. lastega manipuleerimine, valetamine, halvustav suhtumine, tülid).
Diskrimineerituse isiklik kogemine või sõpradelt/tuttavatelt ning meediast kuuldud probleemid on kaasa toonud olukorra, et probleemide vältimiseks ei tahetagi enam lapsi saada. See on negatiivne faktor Eesti iivele.
Lapsed kannavad nähtud suhtemustrid edasi enda täiskasvanuellu.

ÕIGUSLIK

Lastega koos elav vanem saab kasutada erinevaid seaduslikke võimalusi lahus elava vanema represseerimiseks, kui too ei maksa elatist (kohtutäitur, avalik häbipost, politsei, prokuratuur, vangla, ...).
Lapsega elav vanem saab lapse õigusi eirata (nt õigus mõlema vanema hoolele), esitades oma tahet lapse huvidena.
Lapsega elav vanem saab märkida elatise nõudes kohtusse lapse hagijaks, isegi kui laps seda ei taha. Lapse soov pole oluline, kuigi lapse huvide eest nagu seistakse.
Elatisvõlglasi saab kriminaalkorras karistada, sh vangi panna. Kuidas saab see olla laste huvides?
Lahus elaval vanemal on vanemlikud õigused, kuid need on üldiselt deklaratiivsed (st paberil kirjas, kuid praktikas ei toimi). Näiteks „Kohus tunnistas riigi suutmatust võimaldada isal oma lapsega kohtuda” (justiitsministeerium ei ole seniajani midagi reaalset ära teinud (allikas: teabenõue))
Suhtluskorra ja ülalpidamise sisseseadmisel ei võeta arvesse lahku minemise asjaolusid. On ebaõiglane, et seaduses koheldakse samamoodi nii rongavanemat kui ka hüljatud vanemat, kelle jõupositsioonil olev lapsega koos elav vanem jättis maha (nt uue armastuse tõttu).

ELATIS

Elatis lapse kohta on alampalgaga seotud fikseeritud suurus, samas kui üldjuhul on mitme lapse puhul ülalpidamiskulud lapse kohta väiksemad (ka RAKE vastav uuring seda näidanud).
Võrreldes naaberriikidega on miinimumelatis lapse kohta Eestis palju kõrgem: 2017. aastal 235€, isegi tunduvalt kõrgemal elatusjärjel olevatest riikidest. Võrdluseks Soomes 155,50€ (66% Eesti elatisest); Lätis kuni 7. eluaastani 95€ ja 7–18 aastase lapse puhul 114€ (40% ja 49%); Rootsis ~125€ (2016. a. andmed; ~53%).
Vaatamata asjaolule, kui lapsed on lahus elava vanema juures arvestatava aja (nt. üle nädalavahetuseti ja suvel lisaks mitu nädalat), on Riigikohus hakanud seda elatise määramisel arvestama hiljuti ja siis, kui seda taotletakse. Lisaks elatise maksmisele peab lahus elav vanem suutma pakkuda samamoodi lapsele sobilikku eluaset ja kõike muud juurde kuuluvat, kui ta soovib lapsi kasvatada ja nendega aega koos veeta (eluase, mänguasjad, söök, jalgratas jne).
Elatise kasutuse osas pole mingit kontrolli: selle jaoks ei pea olema isegi mitte eraldi pangakontot, et ka temaga koos elava vanema jaoks oleks mingigi ülevaade, rääkimata lahus elavast vanemast.
On levinud seisukoht, sh ka poliitikute hulgas, et elatisevõlglane saab töötasu mustalt. Ometi ei ole see kasulik ei talle endale (nt ravikindlustus, pensionifond) ega Eesti riigile. Ei vaevuta juurdlema, miks sellised olukorrad on tekkinud. Näiteks üks paljudest artiklitest: "Sest mees on alati süüdi".
Viimastel aastatel on kiiresti kasvanud elatise summa (2011.-2017. aastatel: 21%, 4,3%, 10,3%, 10,9%, 9,9%, 10,3%, 9,3%). See ahvatleb elatist nõudma vahetu ülalpidamise asemel ja toodab juurde elatisvõlglasi. Viimastel aastatel kohtutäiturite sundtäitmiste osas on kasvanud elatise asjad, teised sundtäitmised on vähenenud. Ka lisanduv peretoetus, mida makstakse ühele vanemale, suurendab seda suundumust.
Soovides elatist vähendada või asendamist vahetu ülalpidamisega, peab vanem esitama hagi, kus tema on märgitud hagejaks, kostjateks on lapsed ning kostjate seaduslikuks esindajaks teine vanem. Isegi, kui lapsed ise sooviksid avalduses toodut. Paneme tähele, et laste seaduslikud esindajad on üldjuhul mõlemad vanemad. Tekib imelik olukord (aga teisiti ei ole võimalik, vastasel korral jäetakse käiguta).

ELATISE SISSENÕUDMINE

Kohtutäituritel on väga kõrged menetlustasud, mistõttu võlgnevus pigem suureneb Näiteks 1100€ nn. võla puhul tuleb kohtutäiturile maksta 326,96€, millele lisanduvad edaspidised täitekulud.
Elatise osas ei ole lapsega elaval vanemal ega kohtutäituril vaja lahus elavale vanemale teha mingisugust meeldetuletust. Näiteks kui maksmise päev on 1. kuupäeval ja elatis maksti 3. kuupäeval, peab lahus olev vanem maksma ka kohtutäiturikulud, kui avaldus tehti 2. kuupäeval. Inimlik ja loogiline oleks, et lahus olevale vanemale saadetakse meeldetuletus enne kohtutäiturile avalduse tegemist. Näiteks pank saadab meeldetuletuse (nt. SEB 3 päeva pärast meeldetuletuse SMS-i (tasuta), nädala pärast e-mail (tasuta), 2 nädala pärast SMS (tasuta), 3 nädala pärast kiri (5€), 45% krediidiinfosse ja edasised sammud). Siiski peame õigeks, et meeldetuletamise vajadus oleks pigem harv juhus.
Kohtutäiturite menetluskord on põhjendamatult bürokraatlik ja ebaõiglane. Näiteks iga lapse kohta saab lapsega elav vanem teha eraldi avalduse ja lahus olev vanem peab kandma mitmekordsed kohtutäituri menetluskulud.
Kohtutäiturile saab teha iga kuu uue avalduse elatise võlgnevuse asjus põhjendusega, et uuel kuul on tekkinud uus võlg, mitte ei ole tegu sama võla suurenemisega. Seega on lapse kohta võimalik teha 12 avaldust aastas, kahe lapse puhul 24 avaldust jne, kusjuures iga võlaga kaasnevad lahus elava vanema jaoks eraldi kohtutäituritasud. Kuidas on selline kord kooskõlas lapse huvidega?
Kui maksti elatist nt kahe lapse kohta pool summast või enam, siis saab lapsega elav vanem teha kohtutäiturile ikkagi kaks avaldust, välja arvatud juhul, kui pangaülekandes on kirjas, mis lapse eest maksti 100%. Kuidas saab lahus elav vanem eelistada üht last teisele? Kuidas peab lapsest lahus elav vanem sellele tulema, et seda kirjutada? Kohtutäitur saab topelttulu (saadab välja ühe (e-)kirja) ja pahatahtlik lapsega elav vanem kahjurõõmu (kahjuks on see reaalsus).
Kohtutäituri täitemenetlus, mis ei ole mingil põhjusel põhjendatud saab teha kaebuse kohtutäiturile 10 päeva jooksul (TMS 217). Selle kohta info on kirjas paberil. Kui selle teadmisega teha nõuetekohane kaebus kohtutäiturile, siis seda rahuldamata jättes saab teha 10 päeva jooksul kaebuse kohtutäituri tegevuse peale tema piirkonna maakohtule. Kui kaebus rahuldatakse kohtus kokkuleppe korras, siis tuleb välja, et midagi väga olulist oleks pidanud veel kohtutäituri menetlusaja jooksul tegema. Nimelt oleks pidanud eelnevalt kohtutäiturile esitama veel täitmise nõude peatamise avalduse (TMS §46). Kui seda teadmatusest ei tehtud, siis kohtutäitur saab hoiatamata arestida täissummas täitmiseteates oleva summa koos täismenetluskuludega. Hiljem tuleb välja, et menetluskulusid ei pea kohtutäitur tagastama alusetu asja eest ja kui tahetakse arestimise aluseks olnud raha tagastamist, siis peab seda tegema kokkuleppel sissenõudjaga. Peatamise avalduse kohta kohtutäitur ei pea midagi mainima ega automaatselt ise peatama menetlust kui asi antakse kohtusse. Kohtutäituri akti vorm
Reaalne juhtum, kus vanemal oli elatisvõlg tekkinud ja tal oli uue elukaaslasega uus laps. Selle lapse pealt sai ta tulumaksutagastust, sest elukaaslane oli väikse lapsega kodus. Kohtutäitur võttis tulumaksutagastuse ära pangaarvelt. Riik nägi selle summa ette ühele lapsele, aga selle sai hoopiski osaliselt teine laps (kaetakse ka kohtutäituri tasud).
Paljudel juhtudel on jätnud või kinkinud üks vanematest teisele vanemale väärtuslikku vara (nt eluaseme, kodused asjad, auto) ja olnud kokkulepe teise vanemaga, et see on lastele makstava elatise asemel mingiks ajaks. Paraku on perekonnaseaduse § 109 järgi sellised kokkulepped tühised ning lapsega põhiosa jäänud vanem on esitanud hiljem elatisnõude, soovides elatist sh tagantjärgi. Selliselt on vanem ilma nii nt kinnisvarast, peab hakkama maksma elatist ning seda lisaks kuni aasta jagu tagasiulatuvalt (nt. 2018. a, 2 lapse puhul kuni 6000€), mida enamasti ei ole võtta. Üks näidisjuhtum.