Lugusid elust enesest

Eesti sugulased andsid sisse hagi, et isa poolt tõenäoliselt Iraani viidud lapsega uuesti kontakti saada. "Pealtnägija" uuris riigi võimekust sellistel juhtudel perede jaoks lahendust leida.

Lastekaitse toetas vaidlustes järjekindlalt ema, põhjendades seda ürgse ja kosmilise(!) sidemega ema-lapse vahel, kuid kohus tegi tõenditest lähtudes otsused isa kasuks. Raigol* on seljataga viis aastat tihedat läbikäimist Põhja-Tallinna linnaosa (PTL) ja Tallinna kesklinna (TKL) lastekaitsega. Tema lugu osutab, et lastekaitse toetas ainult ema nõudmisi ja suunas vanemad kohtusse, mis hävitab üldjuhul vähimagi lootuse koostööks. Lastekaitse ja ema seisukohad lähtuvad ema kui põhilise ja olulisema vanema rollist, kohtu ja isa seisukohad väärtustavad mõlemat vanemat. Põrkuvad arhailine eelarvamuslik ja kaasaegne tõendipõhine lähenemine.

Hiljuti Türi vallas toimunud laste üleandmise intsident tõi teravalt fookusesse probleemi, kuidas käituda vanemaga, kes keeldub täitmast kohtuotsust sooviga lapsi teisest vanemast võõrandada, kirjutab Lapsele Vanemad MTÜ esimees Elo Madissoon.

Koroonast tingitud eriolukord lõi soodsa pinnase last lahus kasvatavatele vanematele, kellest osa kasutab viiruse levikut siiani ettekäändena, et teine vanem lapsega suhelda ei saaks. Kahe varateismelise lapse ema pole seetõttu näinud oma lapsi rohkem kui aasta: „Nägin neid viimati möödunud aasta märtsis, täna on aga juba aprilli keskpaik...“

Põhja prefektuuri prefekt Kristian Jaani tõdes Postimehele, et pandeemiast tingitud isolatsioon ei ole statistiliselt kasvatanud lähisuhtevägivalla juhtumeid. «Seda ei ole statistiliselt välja tulnud, et kevadise eriolukorra ajal või praegu oleks rohkem lähisuhtevägivalla juhtumeid, kuigi me sellise hüpoteesi iseenda jaoks püstitasime,» sõnas ta.

Pärast 20 aastat otsustasid Meinhard ja Ene oma abielu lahutada. “Lahkumineku otsus ei tulnud kergelt, kuid ei meile ega lastele see üllatus polnud. Elasime juba aastaid niisama kõrvuti – alustasime oma suhet muudkui otsast, ent lõpetasime ikka ühes punktis,” tunnistavad nad. See armastus, mis peaks paari koos hoidma, sai lihtsalt otsa.

„Kui üks vanem soovib teisele vanemale kätte maksta läbi lapse, siis Eestis on seda väga lihtne teha,“ ohkab Toomas*, kes on lapse pärast kohut käinud poolteist aastat. Pärast suhte lõppemist keeldus tema lapse ema mehele last näitamast ja Toomasel ei jäänud üle muud, kui minna kohtusse.

Lahku läinud Eesti-Iraani paar vaidleb kolmeaastaseaastase tütre hooldusõiguse üle ning kuigi ema sai kohtus õiguse võrdselt lapsega suhelda, siis reaalsuses isa seda ei võimalda. Selle nädala "Pealtnägijale" rääkis loo viimase astme vähki põdev ema, kellel puudub kohtuotsusest hoolimata võimalus kohtuda oma lapsega.

Jaanuaris ja veebruaris oli vaidlusi laste hooldusõiguse üle maakohtutes keskmiselt 90, eriolukorra ajal aga avalduste arv kasvas. Nimelt jõudis eriolukorra ajal vanemate hooldusõiguse lõpetamiseks, lapsele eeskoste seadmiseks ning taastamiseks ja laste suhtlemise korra määramiseks kohtusse 183 avaldust.

„Ma ei ole sellele kunagi varem mõelnud, sest kes ikka mõtleb, et tema suhe puruneb. Nüüd seisan ma selles punkti ega tea, mida tegema peaks,“ kirjutab segaduses Anu.

Kirjutasime sel nädalal, kui kergekäeliselt eelistavad omavalitsused lastega suhtlemiskorda määrates emasid isadele. Artiklit lugenud ema saatis meile vastukaja. Autori nimi on toimetusele teada.

Eesti seadustes puudub tänini mõiste jagatud vanemlus, mis samas on Skandinaaviamaades, eriti Rootsis ääretult populaarne viis laste elu korraldamiseks pärast vanemate lahkuminekut.

Elasin naisega kaheksa aastat koos, olles talle enda arvates toeks nii vaimselt kui ka rahaliselt ning püüdsin suhte jaoks maksimaalselt panustada. Kooselu läks karile kahjuks just sellel hetkel, kui oli sündimas tütar. Lahku minnes tegin ühe väga suure vea.

Loen uudistest meie presidendi tõdemust, et naistevastase vägivalla puhul oleme lõpuks ometi julgenud peeglisse vaadata. See on hirmus, et veel tänasel päeval nii paljud mehed end oma naiste peal vägivaldselt välja elavad.

Liis Velsker (27) oli väike Piiumetsa tüdruk, kes polnud päris nagu teised lapsed: ta oli juba esimeses klassis teistest üksjagu suurem. 13-aastasena kaalus ta 108 ja gümnaasiumiks 127 kilo. Velsker tutvustab enda siirast muutumislugu varsti ilmuvas inspireerivas raamatus.

Pärast eilset "Kuuuurija" saadet on Katrin Lust saanud eesti isadelt kümneid kirju. Mehed tänavad saatejuhti eilse saate teema püstitamise eest ja väidavad, et nende olukord on tõesti laste hooldusküsimustes meie riigis väga hull. Kõiki kirju ja sõnumeid me avaldada ei jõua, aga siin on üks näide isast, kes võitleb igapäevaselt laste emaga laste hooldusõiguse üle.

Kes vastutab, et võeti vastu põhi­seadusevastane pügal, mis muutis täielikult kolme lapsendatud lapse ja nende ärimehest isa saatust? Üks vendadest oli kaheksakuune, teine kolmeaastane, nende õde oli kaheaastane. Lastekaitse oli nad leidnud Kalamaja narkopunkrist ja pannud elama Tallinna Väikelastekodusse. Lapsed ei rääkinud sõnagi, maailmaga suhtlesid nad „linnukeeli“, kädistades.

Statistika näitab, et kohtud mõistavad elatise välja pigem isalt ning enamik elatisvõlgnikke on just isad. Samas peavad isad ebaõiglaseks, et riik jätkab lastetoetuse maksmist edasi vaid emadele. „Mu laste ema ei käi tööl – miks peaks? Riik on nii sättinud, et lollikesed isad rabagu end lolliks ja maksku! Mingu Soome tööle, kui ei saa muudmoodi raha kokku!“ lajatab kolme lapse isa Alo.

Telesaates «Kuuuurija» kõlanud väited tõid kaasa vallatöötajate terroriseerimise ning ähvardasid rikkuda käimasoleva kriminaalmenetluse. Enim kannatab kõigest kümneaastane laps.

Täna õhtuses saates võtan luubi alla ühe valla ametnike nihilistliku käitumise. Täpsemalt pöördusid minu poole 36 selle valla elanikku, kes kurtsid selle üle millise üleolekuga nende vallavalitsus oma kodanikesse suhtub.

Lapse isa, kes koos Mägi-Rohtmetsa meeskonnaga kohtus võidu saavutas, kirjeldab Ekspressile, kui kurnav ja alandav see võitlus talle oli. Kolm aastat käis isa kohtus, et saada lapse emaga võrdne hooldusõigus. Asjaga tegeles 14 kohtunikku, mitu lastekaitsetöötajat, on köidetud tuhandeid lehekülgi dokumente ja aruandeid, isa on maksnud üüratu summa advokaatidele – ja saigi lõpuks õiguse. Võimalik, et see on üks Eesti kulukamaid ja mahukamaid kohtuprotsesse laste küsimuses.

Kahe lapse isa Toomas (nimi muudetud) hooldab oma kahte poega koos emaga – ühe kuu elavad lapsed ema ja teise isaga. Nii on olnud juba kuus aastat ja selle aja jooksul on piirid väga korralikult maha joonistatud. Ometi muutus ideaalsena tundunud lahendus 2015. aastal taagaks, mis on Toomasele toonud kümneid tuhandeid eurosid väljaminekuid ja lugematul hulgal kulunud närvirakke.

Austrias kuulis mees 30 aastat hiljem oma endise abikaasa sõbrannalt, et ta ei ole ilmselt abikaasa sünnitatud lapse isa, vahendab Kronen Zeitung. Nüüd otsustas kohus, et naisel tuleb ligi 20 aasta jooksul alimentidena saadud 25 000 eurot tagasi maksta.

Kohtud on vanemate vaidlustest sõna otseses mõttes umbes. Erinevaid laste hooldusõigust, elatist ja suhtluskorda puudutavaid küsimusi jõuab kohtunike lauale tuhandeid. Nüüd on riik aga jõudnud otsusele, et nii jätkata ei saa ja mängu tuleb tuua perelepitaja. Tänases «Radaris» uurime, mida see täpsemalt tähendaks ning üritame mõista, miks neid vaidlusi niivõrd palju on.

Nädalapäevad tagasi Õhtulehes ilmunud artikkel neljale lapsele elatist maksma kohustatud mehest, kes tallab elatise vähendamiseks kolmandat aastat kohtuteed, šokeeris üht lehelugejat sedavõrd, et pani ta esimest korda elus oma arvamuse avaldamiseks pliiatsi järele haarama.

Kitarrist Paul Neitsov kirjeldab Facebooki vahendusel värvikat vahejuhtumit. «Kogesin ka nüüd esimest korda elus seda va soolist diskrimineerimist. Või noh, päris diskrimineerimine mitte, aga mingi -mineerimine kindlasti,» kirjutab ta sotsmeedias.

Kahes järjestikuses kooselus oma lapsed maha jätnud alkohoolikust ja psüühikahäiretega ema käib nüüd kohut, et saada noorema lapse ainuhooldusõigust. Esimene kohtuaste andis ühe omavalitsuse lastekaitse toel õiguse emale, sest lapse isa istub vangis. Tüdrukutirtsu kasvatavad vanavanemad pelgavad last ohtlikuks hinnatud emale üle anda, kartes, et too viib mõnel raskemal hetkel ellu oma sundmõtte laps ära tappa. Väike Marta nägi oma ema viimati 2,5-aastaselt, ent ka seni ei hoolitsenud tema eest ema, keda tõmbas pidutsemine lastekasvatamisest rohkem. Nüüdseks pole Marta oma ema näinud juba kaks aastat ega tunne teda enam pildi pealt äragi.

Hiljuti avaldasime ühe naise mure, keda piinavad mõtted tema mehe eelnevatest suhetest. Selle peale kirjutas oma kogemusest ka üks teine lugeja. http://naistekas.delfi.ee/suhted/suhted/naine-kusib-kas-teid-jatab-kulmaks-see-mis-elu-teie-kaaslane-varem-on-elanud-voi-kellega-olnud-ja-mida-teinud?id=84152595

Meie perekond lagunes, kui ma olin veel väike tüdruk. Meil oli peres kolm last, mina, minu õde ja vanem vend. Ema lahutas isast, kui ma olin 4aastane ja läksime isast eraldi elama. Jah, mina olen see haavatud laps, kes kohtus enda isaga nii harva.

Isad võivad väga valusalt kogeda soolist ebavõrdsust. Isa ja ema võrdsed õigused ja kohustused lapsega seonduvalt on täpipealt kirjas perekonnaseaduses. Kõik ametkonnad peavad meestele ja naistele võrdsed võimalused andma. Kõik naiste palgalõhe vastu võitlejad seisavad põhjendatult võrdse hoolduskoormuse eest meeste ja naiste vahel. Jah, sekka satub vägivaldureid, keda tulebki lastest eemal hoida, on ükskõiksust - ent on ka isad, kes on head ja hoolivad ning tahavad oma lastega rohkem koos olla, kuid piiravate soostereotüüpide tõttu seda teha ei saa. Järgnevalt räägime üksnes sellistest isadest, sest just nemad kannatavad piirava soostereotüübi tõttu.

Vanaema võitles oma lapselapse eest riigikohtuni välja. Naine ei teadnud, et ta konkureeris lapsendajatega, ning poiss lapsendatigi keset kohtuprotsessi.

«Olen 25-aastane mees ja 4-aastase tütrega siiani olnud üksikvanem. Tutvusin eelmisel aastal toreda naisega, kel endal lapsi polnud. Meie vahel muidugi tekkis keemia ning peale mõningast kooselu jäi ka tema rasedaks. Nüüd hiljaaegu selgus vestluse käigus, et ta ei suuda ega kavatse mu last aktsepteerida. Valus löök allapoole vööd. Mida ma teen?» uurib mees Perekeskus Sina ja Mina nõustamiskeskkonnas.

Eesti muusiku, näitleja ja teatrilavastaja Peeter Volkonski poeg Immanuel rääkis avameelselt narkoprobleemist ja vangis oldud ajast. Immanuel tõdes, et tema elu kujunes osaliselt seetõttu kuritegelikuks, et isaroll oli kodust puudu.

Sotsiaalkindlustusamet (SKA) algatas väikese Martini juhtumi tõttu Mustamäe linnaosa lastekaitsjate tegevuse suhtes järelevalvemenetlust.

Tallinna abilinnapea Tõnis Mölder kommenteeris väikese Martini juhtumit, kus Mustamäe lastekaitseametnikud töötasid eestkostet soovinud sugulaste vastu, et need ametnikud oma ametikohal enam jätkata ei saa. Samas tõdes abilinnapea, et lapsele uue pere otsimine oli linna jaoks tavapärane samm.

Harju maakohus otsustas kolmapäeval, et üle aasta turvakodus elanud väike Martin jääb lõplikult, kuni täisealiseks saamiseni oma tädi perre eestkostele. Siiani ajutise eestkostega tädi peres elanud pisipoisi saatus sõltus aga loetud tundidest, sest samal päeval, kui perekond kohtule eestkostetaotluse esitas, andis Mustamäe linnaosavalitsus senise eestkostjana pere selja taga nõusoleku poisi lapsendamiseks võõrasse perre.

Ohtlike noortekampade kuritööd lähevad ühest küljest aina julmemaks, kuid teisalt on prokuratuur ja politsei hädas, sest uus piirang lubab alaealisi eeluurimise ajaks vahi alla võtta ainult kaheks kuuks. Kuna ükski uurimine nii kiiresti ei lähe, siis on tekkinud olukord, kus alaealisi kurikaelasid ei võetagi vahi alla ja see omakorda tekitab karistamatuse tunde ja toob kaasa uued kuriteod.

Valusale pihtimusele Isa lahutuse järel hääbunud suhetest lastega: mu lapsi valdab ükskõiksus minu suhtes ja mind valdab ükskõiksus nende suhtes tuli veel valusam vastukaja. Neid lapsi, kes ei ole saanud oma isadega suhelda ja kes sellest meeletult puudust tundnud on, on liiga palju! http://naistekas.delfi.ee/kodu/peresuhted/isa-lahutuse-jarel-haabunud-suhetest-lastega-mu-lapsi-valdab-ukskoiksus-minu-suhtes-ja-mind-valdab-ukskoiksus-nende-suhtes?id=83052853

Ema ja isa poolt maha jäetud väikemees on elanud üle aasta Tallinna turvakodudes. Tema tädi alustas uut kohtuteed, et laps võiks elada tema peres koos samaealiste poegadega. 8. juuli õhtul seisis neljaaastane Martin (nimi muudetud), õlal vibu ja peos vana koerakett, Nõmme teel asuva laste turvakeskuse ukse taga ja valmistus kella andma. See hästi turvatud maja on mõeldud ajutiseks koduks alaealistele sõltlastele ja käitumisraskustega lastele. Seal asub ka laste kainestusmaja. Martinil pole nende kummagagi tegemist – tema elab seal.

Lasteombudsmani rolli täitva õiguskantsleri kantselei on seisukohal, et turvakodu peab olema ajutine lahendus, kus laps viibib võimalikult lühikest aega. Väikelapsi ei tohiks aga üldse turvakodusse paigutada.

Eestkosteõiguse üle otsustamisel tuleb lähtuda perekonnaseadusest, mitte sotsiaalhoolekandeseadusest, mis ei võimalda enam kui nelja lapse võtmist perekonda. Seetõttu õepoega oma perre eestkostele võtta sooviva pere asja kohtus arutades ei tohiks seda argumenti kasutada, leiab sotsiaalministeerium.

Kolmeaastaselt ema käekõrval turvakodusse viidud poiss on seal elanud juba aasta aega. Samal ajal on vahepeal nelja-aastaseks saanud pisipoisi tädi käinud kohaliku omavalitsusega kohut, et saada lapse eestkosteõigus oma perele, ent omavalitsus võitleb aktiivselt selle vastu, et laps lähisugulaste perre kasvatada anda.

Kohtus õigeks mõistetud mees hakkas saama tapmisähvardusi, sest ema avaldas Facebookis oma nägemuse juhtunust. Tallinnas juhtus läinud aasta jaanipäeva eel haruldane lugu.

Volikiri, kus laste ema annab oma uuele elukaaslasele tähtajatult üle vanema õigused ja kohustused, tõi selle kinnitanud notarile kaela juurdluse. * Hooldusõigust saab muuta vaid kohus, ent argitoiminguid tohib delegeerida küll. * Ema sõnul oli volitus praktiliselt vajalik, sest ta ei saa isaga suheldud, aga ei pruugi ka ise alati kohal olla. * Notar seisab endiselt volikirja taga.

ETV saates "Ringvaade" rääkis oma loo mees, kes käib kohut selleks, et mitte maksta elatisraha tüdrukule, kes DNA testi kohaselt ei olegi tema laps. VIDEO

Puudega lapsele hooldusõigust määrates ja teda üle kuulates keeldus kohtunik spetsialiste kaasamast. Laps sai šoki.

„Ehkki meie suhe ei jäänud püsima, austasin laste ema väga. Ikkagi kuus koos elatud aastat ja armastusest sündinud tütred. Kui minust aga tuimalt üle sõideti ja valede najal raha välja pressima hakati, kadus see austus sekundiga,“ ütleb lastest lahus elav isa.

„Ma lausa anusin pärast lahkuminekut, et saaksin lapsed endale, kuid otsustati ikkagi, et emaga on parem,“ räägib kahe lapse isa, kelle eksnaisel oli kombeks minna pidutsema, jättes lapsed üksinda koju. “Nüüdseks olen lapsed endale võidelnud, kuid küsimus ei kao – kui neil oli emaga nii hea, siis miks nad sattusid turvakodusse?“

„Mulle tundub, et kõik teised lapsed peale minu oma magavad ainult siidlinade vahel, söövad kuldmune ja käivad iga päev teatris,“ pahandab üksikema elatise saajate peale. „Ihukarvad tõusevad püsti. Mina saan kuus 19 eurot toetust, mida teie vingute?“

Lemmi ja Valdo abiellusid üsna pea pärast gümnaasiumi lõpetamist, aga 25. eluaastaks oli kooselu juba tõsises kriisis. Mõlemad olid teineteisega nii rahulolematud, et ükski päev ei möödunud riiuta ning isegi poeg ja tütar tegid märkusi, et ärge riielege kogu aeg.

Täna toimus telesaate "Naabrist parem" avaüritus, kus sai tutvuda kuuenda hooaja osalejatega ning piiluda korteritesse, kus neli võistkonda panevad proovile enda remondi- ja sisustusoskused. Võistlustulle astuvad ka Saaremaalt pärit eksabikaasad Siret ja Ardo, kes kandideerisid saatesse eesmärgiga, et mehe Tallinnas õppiv tütar saaks endale ühel päeval oma kodu.

Äritehinguga sarnanev vanemate hooldusõiguse lahendamine seab Eesti juristid keerulisse olukorda, ütles perekonnaõiguse spetsialistist vandeadvokaat Viktor Turkin usutluses Postimehele. Esmaspäevases Postimehes ilmus artikkel («Kokkuleppe korras eostatud lapse vanemad kohtus», lk 4–5 – toim) ( https://leht.postimees.ee/4450327/tuli-kokkuleppe-korras-eostatud-lapse-parast-toi-kohtuvaidluse ), kus räägitakse, kuidas mehe ja naise heausksest kokkuleppest saada ühine laps, kellel oleks kaks kodu ja peret, on saanud kohtutüli. Tegu oli homoseksuaalsete vanemate kokkuleppel eostatud lapsega. Üks pool väidab, et kokkulepe oli suusõnaline ja nägi ette, et alguses on laps rohkem emaga, aga pärast pooleaastaseks saamist jagatakse last võrdselt ema ja isa kodu vahel. Kas selline kokkulepe võib vett pidada?

„Minu lapsed elavad emaga. Kusjuures lahkuminek ei olnud minu valik. Seda soovis laste ema, kes leidis endale lastega kodus istudes ja internetis aega viites uue kaaslase. Nüüd ei tohi mina isegi köhatada, rääkimata pikemast haigusest, sest siis olen kohe mustas nimekirjas, kuna ei suuda elatist maksta. Ma ei olegi siis inimene või?“ pahandab isa, kes peab elatist maksma kolmele lapsele.

„Pahasid isasid, nagu ka pätipoisse, vargaid ja muud rämpsu, kes oma lapsi ei toeta, on olnud läbi ajaloo, ja on ka edaspidi. Me ei saa teadlikult nende järgi joonduda, ometi nii just tehakse. See aga näitab, kui asjatundmatud isikud meil seadusi loovad,“ pahandab isa, kes elab oma lastest lahus.

Veel üks isa kirjutas meile oma arvamuse vastuseks eilsele lugejakirjale alimentide kohta: Naine on vihane: mu mees peab oma laste kõrvalt ülal ka eksnaist, meie aga elame peost suhu! Elatiste süsteem on ebaõiglane ( http://naistekas.delfi.ee/kodu/peresuhted/naine-on-vihane-mu-mees-peab-oma-laste-korvalt-ulal-ka-eksnaist-meie-aga-elame-peost-suhu-elatiste-susteem-on-ebaoiglane?id=81160915 )

„Pidev rahata olek ja eluspüsimiseks meie suvemajja kolimine on poja tervisele jälje jätnud. Ausalt öeldes olen minagi väsinud. Tema tujud häirivad mind, aga mida ma teen? Ma ei saa ju enda poega tänavale visata ega öelda: „Saa ise hakkama!"“ räägib 40. aastates poja ema Ene.

Naisteka foorumis kirjutab kõik südame pealt ära mees, kes sai isaks vastu enda tahtmist. Väga mõistlik kirjutis, mis peaks paljudele naistele mõtteainet andma!

„Kui elasime naise ja kolme lapsega koos, oli minu palk 700 eurot. Sellest maksin majalaenu ja arved ning jäi veel elamisekski. Nüüd pean maksma elatist 750 eurot kuus. Utoopia!“ ütles olude sunnil elatisvõlglase staatusesse sattunud isa.

Eilsele lugejakirjale elatiste ebaõiglase süsteemi kohta Naine on vihane: mu mees peab oma laste kõrvalt ülal ka eksnaist, meie aga elame peost suhu! Elatiste süsteem on ebaõiglane kirjutas meile mees, kes on samasuguses seisus nagu paljud teised pere juurest lahkuma pidanud isad: laps sündis vastupidiselt kokkuleppele, elab teises linnas ning emga nõuab raha juurde ja püüab takistada nende kohtumisi.

Gwyneth Paltrow lahutas mõned aastad tagasi oma abielu Coldplay laulja Chris Martiniga. Peres kasvab kaks alaealist last, Apple ja Moses, ning oma ühisavalduses teatasid Paltrow ja Martin toona, et kavatsevad anda endast parima, et lastel oleks hea ja turvaline lapsepõlv koos mõlema vanemaga. Selleks on nad tõesti vaeva näinud — pere on koos fotokaamerate ette jäänud erinevatel puhkusereisidel, jõuludel ja tänupühal.

„Ma ei lakka imestamast, kui kuulen, näen ja loen, et naised peavad Eesti mehi enamasti valelikeks, kitsideks, julmadeks, liiderlikeks, kõlvatuteks joodikuteks, ühesõnaga luuseriteks. Mõistmata, et nad ise on samasugused,“ alustab Tarvi oma lugu

Tallinna halduskohus mõistis reedel justiitsministeeriumilt riigivastutuse seaduse alusel mehele hüvitiseks 7500 eurot, kuna riik pole suutnud kolme aasta jooksul tagada kohtuotsuse täitmist – võimaldada isal kohtuda pojaga. Kohus tunnistas Eesti Vabariigi varaliselt vastutavaks efektiivsete seaduste puudumise eest, mis tagaks kohtuotsuse kiire täitmise. Kohtu hinnangul on riigi tegevusetuse tõttu tekkinud olukord, kus kohtuotsuste täitmine ei ole riigi sunni jõuga tagatud ja sõltub vaid heast tahtest. Kohus leidis, et isa kasutas kolme aasta jooksul ära kõik seadusest tulenevad võimalused oma lapsega kohtumiseks ja sunnitud eemalolek oma lapsest on tekitanud mittevaralise kahju.

Vandeadvokaat Viktor Turkin kirjeldab juhtumit, kus kohus on langetanud otsuse lapsega suhtlemise korra kohta, ent ema keeldub seda täitmast ning ei Eesti lastekaitsjad ega kohtutäiturid suuda teda selleks sundida.

Minu isa on terve elu töötanud ehitusel, erinevatel ametkohtadel. Alates müüriladujast töödejuhatajani. Kui tuli Eesti aeg ja kõik hakkasid oma ehitusfirmasid looma, pakuti ka isale osalust. Aga ema soovitas mitte kunagi isal ärisse minna.

Täna on minu tütre sünnipäev. Ta saab kuueaastaseks ja see on esimene kord, kui ma tunnen, et ei taha sünnipäevale minna. Miks?

Ühe kolmeaastase lapse vanemate sassis suhe on viinud nii kaugele, et riik ähvardab sundmüüki panna lapse kodu ja isaga suhtlemisest keelduvale emale määratud sunniraha küündib kokku kümnetesse tuhandetesse eurodesse.

«Olen lapse isa, kes on iga kuu kohustatud maksma lapse eest alimente 191.- eurot. Lapse ema väidab, et ta ei saa lapsele alla 90euroseid jalanõusid jne. Kas alimente on võimalik maksta ka esemetes (riided, jalanõud jne.), näidates tšekke? Kas mina saan nõuda emalt tšekke või mingit tõestust, et ta on lapse peale kulutanud alimendid? Kas sellisel juhul, kui laps on pool kuud minu juures ja pool kuud ema juures peab ikka alimente maksma? Kui laps on minu juures, siis kulub lapsele minu juures samuti toidule raha ja muud elamiskulud,» kirjutab isa.

Saksamaal Baieris Straubingis ei tahtnud üks mees oma eksnaisele alimente maksta ja andis raha panga juures olnud koolipoisile.

«Laps on 18-aastane ja käib gümnaasiumi 11. klassis. Lapse isalt on kohtumäärusega välja nõutud alimendid kuni lapse gümnaasiumi lõpetamiseni. Suvel oli lapse isal insult ning alates juunist pole ta elatisraha üldse maksnud. Kui lapse isa on jätkuvalt haiguslehel, võib-olla on ka puue määratud, kuidas on seadusega taoline olukord lahendatud? Kuidas peaksin toimima, et antud olukord lahendada?» küsib lugeja.

Mulle tundub, et meie seadused käsitlevad alimente just pealkirjas väljendatud viisil. Ajakirjanduses muud ei kuulegi, kui et milliseid seadusi veel on vaja vastu võtta, et karistada kurje alimentide tasumata jätjaid, ent keegi ei ole isegi korraks üritanud mõelda medali teisele poolele, kirjutab Postimehe lugeja Jelena A (nimi toimetusele teada).

Kuigi sageli on nii, et lahkuläinud isa ei taha oma lapse kasvatamisest osa võtta, siis täna palusid mõistmist ja suuremaid õigusi oma lapse suhtes need mehed, kellele lapse ema teeb takistusi järeltulija kasvatamises osalemisel. Lähemalt "TV3 uudistest".

Ühel ilusal päeval, kui ma tundsin, et olen valmis saama emaks, tekkis minu elus tõsine tagasilöök. Olin sellistest juhtumitest kuulnud, aga see kõik ei puudutanud ju mind. Sel hetkel hakkas puudutama. Nimelt armusin «teise käigu» mehesse. Tal on eelnevast suhtest kaks last. Tubli ja kohusetundliku mehena maksab ta igakuiselt neile elatist. Kõik on hea ja tore. Kui ta ükskord oma lastest teada andis, hakkas ta mulle enamgi meeldima: minu tulevaste laste heaolu on tagatud (näiteks juhul, kui peaksin ootamatult sussid püsti viskama), kuna tegu on ausa ja hea mehega. Lisaks sellele ta mitte ei maksa ainult elatist, vaid osaleb ka olulisel määral laste elus. Meile kirjutab lugeja Triinu.

Anne (nimi muudetud – toim.) võitles 2012. aastal Tartu maakohtus endale välja õiguse kasvatada võrdselt poole ajast oma last, ehkki lapse isa püüdis hooldusõigust ainult endale saada.

«Aasta tagasi sai lahutatud abielu ja jagatud ühine abielu jooksul soetatud vara notari juures. Maja jäi eksnaisele lastega. Leppisime omavahel kokku, et pool minule kuuluvast majast jääb laste elatisraha katteks ja ei soovinud poole maja rahalist kompensatsiooni temalt. Meil on lapsed eluaastates 16 ja 19. Aga nüüd ei loe naine seda kokkulepet millekski ja on andnud sisse hagi elatise nõudega. Öelge, palun, kui hakkan nüüd lapsele või lastele elatist maksma, saan mina tookord notari juures oleva vara jagamise vaidlustada ja oma pool majast endale? Selliselt, et kas tema maksab mulle pool majast ja siis jääb maja talle või vastupidi. Vaatamata sellele, et laste hooldusõigus on jagamata, kas on eksnaisel võimalik elatis välja nõuda ja mis ajast alates? Kas peame mõlemad kohtusse ilmuma või kui üks pool kohtusse ei ilmu, tehakse otsus ühepoolselt? Kas elatisraha nõue hakkab kehtima päevast, mil hagi kohtusse esitati?» soovib üks isa teada.