Jagatud vanemlus

Mis on jagatud vanemlus?

Jagatud vanemlus (ingl shared parenting, joint physical custody, shared residence) tähendab korraldust, kus laps elab vaheldumisi mõlema lahuselava vanemaga. See tähendab mõlema vanema õigust ja vastutust osaleda vahetult oma lapse kasvatamises. Kaasaegsed uuringud kinnitavad, et lapse jaoks oluliste lähedussidemete säilitamine kaalub üles kahe kodu vahel liikumisest tekkiva stressi.

Tinglikult loetakse jagatud vanemluseks suhtluskorda, mille alusel laps viibib kummagi vanemaga koos minimaalselt 35% ajast. Jagatud vanemluse aluseks on koostöö ja mõlema vanema hea tahe panustada igakülgselt laste kasvatamisse.

Milline on laste lahutusjärgse elukorralduse ajalugu?

Kuni 19. sajandini oli tavapärane ning seadusjärgne jätta lapsed lahutusjärgselt isa hooldada. Majanduslikud ja sotsiaalsed muutused nihutasid ka perekonna dünaamikat ning kodu ja töökoht eraldusid üha selgemalt. Nõnda hakkasid isad enam viibima kodust eemal tööl ning lapsed jäid pigem emade koduse hoole alla.

Seoses uute uuringutega laste psühholoogia vallas toimus 20. sajandi alguses muutus, mis tõstis üha enam au sisse emaduse. Oluline murrang, mis tõstis taas keskmesse esmase lähedussuhte mõlema vanemaga, sai alguse 1980ndatel USAs. Tänaseks on see arenenud riikides levinud praktika, nt Rootsis lahendatakse lahutusjärgselt jagatud vanemlusega umbes 40% juhtumitest ("Shared Parenting in Sweden", Malin Bergstrom 2016).

Justiitsministeeriumi võrdlev analüüs "Lapsega suhtlust korraldav kohtulahend ja selle täitmine. Võrdlev analüüs" novembrist 2017: “Viimastel aastatel on Euroopas üha enam levinud abielu lahutamise või lahkumineku järel hooldusõiguse ja suhtlusõiguse teostamise valikul nn vahetusmudel (shared residence, résidence alternée, Wechselmodell, alternatiivne või pariteetne elukoht). Tegemist on regulatsiooniga, kus lapse elukoht on vanemate lahkumineku järel võrdse aja kummagi vanema juures. Motiivid kasutada lapse võrdse elukoha mudelit suhtlusõiguse korraldamisel võivad olla väga erinevad: lapse ühe vanema soov säilitada lahkumineku järel tööalast positsiooni või soov vältida või vähendada lahkumineku järgset ülalpidamiskohustuse täitmist.

Euroopa Nõukogu 2. oktoobri 2015 resolutsiooni „Equality and shared parental responsibility: the role of fathers“ järgi tuleb liikmesriikidel seada eesmärgiks tagada seadusandlusega lastele the principle of shared residence (seega kaks elukohta) pärast vanemate kooselu lõppemist, välja arvatud juhtudel, kui see seaks ohtu lapse heaolu või kui on tegemist peresisese vägivallaga.

Mida avatum ja võrdõiguslikum on ühiskonnas perekonna ja töökohustuste täitmise ühildamine, seda loomulikum on ka pariteetne hooldusõiguse mudel nii kooselu ajal kui ka pärast seda.

Vaata lisaks suundumusi USA-s: "More than 20 states in 2017 considered laws to promote shared custody of children after divorce":