Jaga
Säuts
Raha, raha, raha
Vaadates laiemalt, siis on näha laste eest hoolitsemise osas (st ülalpidamist, tema eest seismist jms) peamiselt juttu käivat ümber raha. Lahus elavalt vanemalt nõutakse raha, isegi kui lapsed ning lahus vanem sooviksid vahetut hoolt. Kui ei suuda, ei taha või pole nõus maksma, siis on vaja lahus vanemat pitsitama hakata. Väga paljudel neist juhtumitel on vanemad tülis, mistõttu oldakse küll lapse heast käekäigust siiralt huvitatud, aga ei soovita ülalpidamist teostada läbi tülis oleva inimese. Lõppkokkuvõttes kaugeneb lahus vanem lapsest ja laps jääb ilma oma ühe vanema hoolest ja armastusest.
Järgnevalt artikleid, mis ilmestab tänast olukorda hooliva lahus vanema ja ta laste jaoks, mis on ebamõistlik ja destruktiivne. Täna keskendutakse kuiva raha kätte saamisele lahus vanemalt, unustades lapse esmase vajaduse – ema ja isa vahetu hoole ja armastuse.
Kohtutäiturid on elatisvõlgnikelt kolme aasta jooksul ära võtnud kolm autot (23.10.2023) ⚓
Riigi plaanist elatisvõlgnike sõidukid ära võtta pole asja saanud – ligi kolme aasta jooksul on kätte saadud kolm autot ning kohtutäiturid teevad ettepaneku see võimalus seadusest välja võtta.
Helen Rives: elatisesüsteem muutus õiglasemaks (12.01.2022) ⚓
Uuest aastast seoti elatis lahti miinimumpalgast ning edaspidi lähevad elatise arvutamisel arvesse saadavad perehüvitised: lapsetoetus ja lasterikka pere toetus. Lisaks lähtutakse elatise suuruse arvestamisel ka sellest, kui palju elatist maksev vanem lapsega koos aega veedab.
Uus elatise süsteem tekitab pingeid: “Miinimumi maksev isa juba teatas, et näe, sa oled terve aeg mult liiga palju saanud.” (20.01.2022) ⚓
Jaanuarist kehtima hakanud elatise arvestamise süsteem, mis vähendab miinimumsummat, tekitab osas lapsevanemates ja ühendustes suurt meelehärmi; teised peavad aga elatise alampalgast lahti sidumist mõistlikuks lähenemiseks, mida tulnuks teha juba ammu. Vähemalt alguses toob reform eeldatavalt kaasa ka hulga uusi kohtuvaidlusi.
Pärnu naiste tugikeskuse juhataja Margo Orupõllu hinnangul on uus süsteem liiga elatisvõlglaste poole kaldu ja muudab kokkuvõttes laste olukorra halvemaks.
Valitsus kiitis heaks laste elatisraha lahtisidumise alampalgast (21.10.2021) ⚓
Valitsus kiitis heaks justiitsministeeriumis ette valmistatud eelnõu, millega soovitakse miinimumelatise määr siduda lahti alampalgast ja asendada valemiga, mis võtab arvesse lapsele tehtavaid tegelikke kulutusi.
Justiitsministeeriumi plaanid elatise teemal (20.10.2021) ⚓
Miks süsteemi on vaja muuta?
VASTUKAJA | Erkki Laaneoks: mõlema vanema osalust lapse kasvatamises ei asenda mingi rahaga (12.10.2021) ⚓
Riina Solman kirjutas, et uuel elatisraha määramise seaduseelnõul on ükskõik laste huvidest (EPL 10.10). Olles väga palju antud teemaga tegelenud, soovin siinkohal vastu vaielda.
Laste elatisraha sõltuvus alampalgast kaob ⚓
Justiitsministeeriumil on valminud eelnõu, millega vähendatakse laste elatisraha suurust ning tulevikus ei sõltu see enam alampalgast. Samuti võetakse arvesse nii laste arvu kui ka päevi, mil laps on ühe või teise vanema juures. Isade ühendus on muudatuse poolt, kuid kardab, et nemad hakkavad tulevikus veelgi vähem oma lapsi nägema.
Alimentide vähendamine põrkus vastu keerulist õigusküsimust (31.05.2021) ⚓
Elatisraha miinimumi vähendada sooviv justiitsministeerium murrab pead, mida teha kohtu poolt juba välja mõistetud elatistega. Kõik võimalikud lahendused on mingis mõttes halvad.
Riigikohus: kui laps elab vaheldumisi mõlema vanemaga, siis ei pea talle üldjuhul elatist maksma (12.05.2021) ⚓
Riigikohus otsustas, et reeglina ei pea vanem lapsele elatist tasuma, kui lapsel on vahelduv elukoht ehk ta elab kummagi vanema juures eelduslikult vähemalt 40 protsenti ajast ja mõlemad vanemad osalevad tema elu korraldamisel võrdväärselt
Uus kord vähendab miinimumelatist 193 euroni kuus (26.04.2021) ⚓
Justiitsministeerium on elatise süsteemi reformimisega jõudnud nii kaugele, et on valmis saanud eelnõuga, kus on ka konkreetsed numbrid, kui suur võiks elatis järgmisest aastast olla. Juba kehtestatud elatiste suurus kärbitakse järgmisel aastal 193 euroni
KALKULAATOR | Riik muudab elatise maksmise süsteemi. Arvuta, kui suur oleks su elatis uue seaduse järgi (01.05.2021) ⚓
Riik on ette valmistamas uut elatise korda. Senise alampalgaga soetud elatise asemel hakkab elatise suurust mõjutama viiest komponendist koosnev valem. Et inimesed näeksid selgemalt, kuidas elatise uus valem neid mõjutab, tegi EPL elatiskalkulaatori.
Lapsele Vanemad MTÜ: uus kord võtab rohkem arvesse elatise maksja sissetulekuid (27.04.2021) ⚓
“Justiitsministeeriumi värskelt esitatud lastele elatise maksmise muudatused hakkavad võrreldes varasemaga rohkem arvesse võtma Eesti elustandardit ja on paindlikud. Uus süsteem peaks igati soosima vanemate vahetut hoolt laste eest,” kommenteeris Lapsele Vanemad MTÜ juhatuse liige Erkki Laaneoks ministeeriumis äsja küpsenud seaduseelnõud.
Justiitsministeeriumi plaanid elatise teemal (28.01.2021) ⚓
Mitu asutust ja hulk inimesi on juhtinud justiitsministeeriumi tähelepanu asjaolule, et perekonnaseaduses sätestatud miinimumelatise määr on Eesti elatustaset arvestades elatise maksjale sageli liiga suur. See võtab kohustatud isikult huvi elatist maksta ja võib tekitada talle rahalisi kohustusi, mida ta ei suuda täita.
Uuest aastast võivad elatisvõlglased jääda ilma nii passist kui autost (29.12.2020) ⚓
Uuest aastast jõustuvad mitmed erinevad justiitsministeeriumi välja töötatud seadusemuudatused, mis muuhulgas karmistavad elatisvõlgnike puhul kasutatavaid meetmeid. Neist üheks on passi kehtetuks tunnistamine või selle väljastamisest keeldumine.
Lapsesaamise ametlik osa: seadused, vanemapuhkus ja raha ehk kõik oluline, mida lapse sünni eel teadma peaksid! (07.12.2020) ⚓
„Korraga saab olla ainult üks vanem lapsehoolduspuhkusel, seda ka sel juhul, kui peres on mitu väikest last,“ selgitab Pelgulinna Sünnitusmaja sotsiaaltöötaja Marita Ilmoja uues podcasti "9 kuud" episoodis. „Kui isa jääb lapsehoolduspuhkusele ja ema ei soovi naasta tööle, siis ta peab oma töölepingu lõpetama. Sellisel juhul kaotab ta ka haigekassa.“
Kes rõõmustab, kes kurvastab: alimentide arvutamise süsteemi ootavad ees põhjalikud muudatused (09.11.2020) ⚓
Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile seaduseelnõu, millega muudetakse perekonnaseaduses alaealisele lapsele elatise määramise korda. Senine miinimumelatise summa asendatakse paindlikumate elatise arvutamise alustega.
Riigikohus: peretoetuste jagamine vanemate vahel peab olema võimalik kohtusse pöördumata (19.10.2020) ⚓
Riigikohtu üldkogu tunnistas täna põhiseadusevastaseks ja kehtetuks perehüvitiste seaduse sätte, mis ei võimaldanud sotsiaalkindlustusametil maksta lahku läinud vanematele nende ühise lapse eest toetusi kordamööda ilma seni toetusi saanud vanema nõusolekuta.
Elatise arvutamise süsteemi ootavad ees muudatused (09.11.2020) ⚓
Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile seaduseelnõu, millega muudetakse perekonnaseaduses alaealisele lapsele elatise määramise korda. Senine miinimumelatise summa, milleks on olnud pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2020. aastal 292 eurot kuus ühe lapse kohta), asendatakse õiglasemate ja paindlikumate elatise arvutamise alustega.
Elatisraha seaduse muudatus võib viia olukorra ühest äärmusest teise (10.11.2020) ⚓
Justiitsministeeriumis valmis seaduseelnõu, mis vähendaks lastele makstavat elatisraha, kuna paljudele elatisvõlglastele pole see jõukohane. Uus süsteem on ühelt poolt paindlikum, teisalt võib see viia olukorra ühest äärmusest teise.
Kommentaar
Lapsele Vanemad MTÜ näeb, et väärtustama peaks eelkõige mõlema vanema vahetut hoolt laste üleskasvatamisse. Elatis peaks olema sekundaarne meede, kui vahetu hool ei ole vanemast endast sõltuvalt võimalik. Selliselt vähendaksime pingeid ühiskonnas ja panustamist laste üleskasvatamisse.
Riigikohus tunnistas perehüvitiste seaduse sätte põhiseadusvastaseks (19.10.2020) ⚓
Riigikohtu üldkogu tunnistas täna põhiseadusevastaseks ja kehtetuks perehüvitiste seaduse sätte, mis ei võimaldanud sotsiaalkindlustusametil maksta lahku läinud vanematele nende ühise lapse eest toetusi kordamööda ilma seni toetusi saanud vanema nõusolekuta.
Ivar Soopan. Elatisrahavõlas pole süüdi mees, vaid süsteemi ebaõiglus (17.09.2020) ⚓
Järelkuulatav raadiosaade "Vikerhommiku intervjuud"
Lahus lapsevanemad kasutavad kohtutäiturit üksteise suhtes repressiivorganina (22.09.2020) ⚓
Hiljuti avaldati Maalehes artikkel, kus käsitleti ebamõistlikult suurt elatist ja kalkuleeriti, mis summa võiks olla õiglane. Kohtutes on tekkinud paradoksaalne olukord, kus miinimumelatis on muutunud maksimum elatiseks. Elatise keskses süsteemis võimegi summa suuruse üle vaidlema jääda – see on saaja jaoks liiga väike ja maksjale liiga suur – sisulise tulemuseni jõudmata.
Eriolukorra meelespea lapsevanematele: kuidas toimida, kui ei suudeta endises mahus elatist maksta? (13.04.2020) ⚓
Seoses riigis kehtestatud eriolukorraga ja sellest tulenevate muudatustega inimeste sissetulekutes on palju vanemaid, kelle muutunud majanduslik olukord ei võimalda enam lastele senises ulatuses elatist maksta. Jurist Hanna Kivirand selgitab, millistel alustel on võimalik vähendada igakuiselt makstavat elatisraha.
Jurist: elatisvõlglaste täitemenetlustega tuleks kriisiajal oodata (05.04.2020) ⚓
Jagamismajandusel põhineva õigusabiplatvormi Hugo.legal jurist Anu Baum on seisukohal, et koroonakriisis on keeruline hakkama saada ka elatisvõlglastel ning kohtu- ja täitemenetluste alustamisega oleks mõistlik esialgu viivitada.
Uuring: laste miinimumelatise määr on liiga kõrge (09.03.2020) ⚓
Eestis on alampalk viimastel aastatel kiirelt kasvanud. Sellega seotud laste miinimumelatise määr on liiga kõrge ja inimesed jäävad selle maksmisel sageli hätta, leiab justiitsministeeriumi tellitud Tartu Ülikooli uuring. Uuringu järgi on lapse miinimumelatise määr 70 protsendi võrra kõrgem kui keskmine lapse ülalpidamiskulu Eestis.
Eesti isa: minu raha läks kõik alimentideks. Lapse ema reisis ringi ja last kasvatas vanaema, mina ei näinud teda 10 aasta (27.11.2019) ⚓
Tänane Eesti Päevaleht kirjutab lahutusega kaasnevast manipuleerimisest ja võõrandamisest, mille puhul kannatavad kõige rohkem just lapsed. Oma loo jagas kommentaariumis ka üks Eesti isa.
Justiitsministeerium kinnitas miinimumelatise analüüsi läbiviija (10.07.2019) ⚓
Hetkel kehtiva korra järgi peab ühe lapse igakuine elatis olema vähemalt pool vabariigi valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Elatise maksjad on seisukohal, et säärane süsteem ei toimi ning on ülekohtune.
Tasumata trahve hakkab tulevikus sisse nõudma maksu- ja tolliamet (20.06.2019) ⚓
Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile täitemenetluse reformi kontseptsiooni, millega antakse õigeks ajaks tasumata riiginõuete, nagu näiteks trahvide ja sunniraha, täitmine maksu- ja tolliameti kätte ning kavandatakse kohtutäiturite arvu vähendamist.
Üksikisa lugu: elatisvõlgnikud ei ole ainult mehed, ka emadelt tuleb kohtu kaudu alimente välja nõuda! (01.05.2019) ⚓
Üksinda teismelist poega kasvatav isa (nimi toimetusele teada) räägib oma loo, kuidas vastupidiselt levinud arvamusele nagu elatisvõlgnikud oleksid vaid pere mahajätnud isad, peab vahel kohtu kaudu alimente välja nõudma ka emadelt.
Kommentaar
Olgu ema või isa, mõlemal juhul lapsele eelkõige vaja hoolivat vanemat, elatis peaks olema tõesti viimane variant, kui tõesti mitte midagi muud üle ei jää (st vanem ei taha lastega eest hoolt kanda, sh osta neile vajalikke asju) Miinimumpalka teenivat nelja lapse isa ähvardab elatisvõla tõttu vangla (16.11.2018) ⚓
„Ma olen küsinud laste emalt, miks ta seda teeb. Ta on öelnud, et ega tal tegelikult rahahäda polegi, kuid et ma julgesin tema juurest ära kolida, teeb ta kõik, et lõpetaksin tänaval,“ räägib nelja lapse isa, kel tuleb iga kuu maksta lastele elatiseks kokku 1000 eurot.
Kärt Mere: lastest eemale kolinud vanemad näevad elatist kui raha vanemale, mitte lapsele (03.11.2018) ⚓
"Suurim takistus, miks vanemad ei taha oma lastele elatisraha maksta, ei ole mitte selles, et nad lastest ei hooli, vaid selles kujutelmast, et lahku kolimise tagajärjel ei lähe raha niivõrd lapsele kui endisele elukaaslasele, kellega ollakse niigi halbades suhetes," ütles vaesuseekspert Kärt Mere. Elatisraha nõudmise kõrval tuleks Mere hinnangul luua vanematele lepitusteenus, mis aitaks neil lahku minna nii, et lapsed ei kannataks nii palju.
Lugeja: emad näevad lahutuses ennast ainult märtrirollis ja nõuavad oma kannatuste elatisega kinni maksmist, aga lapse heaolu ununeb täiesti... (10.10.2018) ⚓
Alimentide teemale jätkuks kirjutas lugeja kommentaariumisse oma arvamuse sellest, miks isade ja laste suhted katkevad. Nii mõnigi ema võiks nüüd peeglisse vaadata ja mõelda, ehk on selles mõttelõngas tõesti tõetera sees...
Viide: http://naistekas.delfi.ee/persoon/lugejakiri/lugeja-emadele-meeldiks-moelda-et-isa-jaab-peale-lahkuminekut-surmani-uksikuks-ega-moista-et-isa-tahab-ju-ka-normaalset-pereelu?id=83938013
Lugeja: emadele meeldiks mõelda, et isa jääb peale lahkuminekut surmani üksikuks ega mõista, et isa tahab ju ka normaalset pereelu (09.10.2018) ⚓
Eile avaldasime väga asjaliku lugejakirja: Lugeja elatisest: eriti kummaline on see, kui elatise maksmisega hädas olev isa otsustab uue naisega veel lapsi saada, millele vastuseks tuletas teine lugeja meelde, et isadel on samuti õigus normaalsele pereelule!
Vastus loole: http://naistekas.delfi.ee/persoon/lugejakiri/lugeja-elatisest-eriti-kummaline-on-see-kui-elatise-maksmisega-hadas-olev-isa-otsustab-uue-naisega-veel-lapsi-saada?id=83929213
ELU ELATISVÕLGLASE KÕRVAL: „On olnud hetki, kus mul tuleb abikaasat paluda, et ta edasi elaks...“ (08.10.2018) ⚓
„Seaduse järgi pead sina minule rahasid maksma! Miks sa minule ei maksa?“ Need on read ühe äsja kooliteed alustanud lapse kirjast oma isale, kes perest juba aastaid eraldi elab.
Ehkki isa teab, kes tegelikult nende sõnade taga on, teeb kiri talle palju haiget, sest selleks hetkeks ei ole ta poega näinud juba üle nelja aasta.
Justiitsminister: elatise alampiiriks jääb 250 eurot (04.10.2018) ⚓
Kui veel mõned kuud tagasi oli justiitsminister Urmas Reinsalu seisukohal, et 250eurone miinimumelatis ei täida enam oma eesmärki ning on liialt kõrge, siis nüüd näib, et minister on meelt muutnud ning peab seda summat kohati isegi liialt väikeseks.
TV3: Justiitsministeeriumi toores plaan vähendada elatistasu on huvigruppidel harjad punaseks ajanud (27.06.2018) ⚓
Justiitsministeeriumi plaan muuta elatise süsteemi nii, et igakuine elatistasu väheneks kolmekordselt on huvigrupid endast välja ajanud, sest see süvendaks veelgi üksikvanemaga kasvavate laste vaesust. Tänasel ümarlaual mõistis ka justiitsminister Reinsalu, et mõte on veel toores, kuid selge on, et elatisvõlglased tuleb kohustust täitma panna.
Kohtutäiturite sõnul pole senised meetodid elatisvõlglaste vastu tõhusad (24.07.2018) ⚓
Viimased paar aastat on riik elatisvõlgnikke survestanud neile väljastatud lubade piiramisega, kuid justiitsministeeriumi hinnangul on selle aja jooksul hakanud ligi 9000 võlgnikust oma lastele raha maksma veidi üle 400. Kohtutäiturid leiavad, et sellisel kujul süsteem ei tööta.
VIDEO
Kommentaar
Seni ei ole tehtud uuringuid miks on elatisvõlgnevused. Seda soovitas ka Balti Uuringute instituudi uuring. Lapsele Vanemad MTÜ näeb, et raha ümber vaidlema jäädes ei lahendagi probleemi. Lapse jaoks on tähtsam hoopiski miskit muud ja vanema jaoks on lapsega vahetu kiindumistunne kõige olulisem.
Elatise maksmise süsteem vajab muutmist (27.06.2018) ⚓
Justiitsministeerium avalikustas hiljuti perekonnaseaduse muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsuse, mille eesmärk on muuta elatise maksmine senisest paindlikkumaks. Idee pälvis koheselt ajakirjanduse tähelepanu ning sellele leidub nii toetajaid kui vastaseid.
Isa lahutuse järel hääbunud suhetest lastega: mu lapsi valdab ükskõiksus minu suhtes ja mind valdab ükskõiksus nende suhtes (16.07.2018) ⚓
"Palju on viimasel ajal räägitud elatisrahast ja otsustasin jagada oma lugu, mis pole küll päris elatisrahast ja selle olulisusest," kirjutab üks mees Naisteka foorumis ( http://naistekas.delfi.ee/foorum/read.php?15,14448072 ).
Liisa Pakosta: kaks täiskasvanud inimest peaksid suruma lapse heaolu nimel oma ülekeevad emotsioonid alla (10.07.2018) ⚓
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Liisa-Ly Pakosta leiab, et kahe inimese lahkuminemisel võiks omavaheline konflikt laheneda rahumeelselt ning pidades silmas ennekõike laste huve.
Paljusid isasid pahandab teadmatus sellest, kuhu kulub laste elatisraha (11.07.2018) ⚓
Suur elatisraha sünnitab kahtlust, kas endine kaasa kulutab selle lapsele või oma elustiilile.
Eile ilmunud lugu mehest, kelle endine abikaasa ja laste ema raiskab tema makstavat 500-eurost elatissummat ilusalongidele, vallandas teiste isade kirjade laviini. Seejuures ei kannata mitte elatisvõlglased, vaid need, kes tunnevad, et elatise määraga on neile liiga tehtud – mündi teine pool on miinimumpalgast sõltuv elatismäär.
Keskerakondlane: riik ohverdab laste heaolu ja aitab hoopis rongavanemaid (13.07.2018) ⚓
Demograafilise kriisi lahendamine on praegu üheks peamiseks prioriteediks. Ühelt poolt on riik lõpuks hakanud tarvitusele võtma meetmeid selle lahendamiseks – vanemahüvitise reform, lastetoetuste suurendamine, tasuta huviringid, kättesaadav eelkooli- ja kooliharidus jne. Teiselt poolt kavatseb Justiitsministeerium päästa elatisvõlgnikke laste arvelt. Taoline samm ei aitaks mitte mingis mõttes demograafilist kriisi ületada.
Ärge riputage oma lastele hinnasilte kaela, armastage neid tasuta! (10.07.2018) ⚓
Justiitsministeeriumi plaan panna lahuselava vanema poolt lapsele makstav elatis sõltuma maksja sissetulekust ning sellest tulenevad tulised sõnavahetused meeste ja naiste vahel on ühe lugeja nii ära tüüdanud, et ta küsib: "Kas kõht juba täis ei ole?"
Lapsele elatisraha maksvad isad ei tea, millele naised selle kulutavad (10.07.2018) ⚓
Ministeeriumi hinnangul oleks järelevalve elatisraha kulutamise üle liiga koormav ja isadel tuleks abi otsida kohtust.
„Mul ei ole kahju oma lastele raha maksta. Kasvõi 1000 eurot kuus. Aga mul on kahju maksta raha blondile, kes kulutab selle geelküüntele ja juuksepikendustele,” rääkis Eesti Päevalehele oma kogemusest Madis (nimi muudetud), kellel on endise naisega kaks last.
Justiitsministeeriumi plaaniga pääseksid võlgnikud kohtutäiturite üüratust tasust (27.06.2018) ⚓
Justiitsministeeriumi plaani kohaselt hakkab maksmata jäänud trahve edaspidi kohtutäituri asemel sisse nõudma maksu- ja tolliamet.
Kõik, kes on unustanud tasuda parkimistrahvi, on ühel hetkel leidnud oma postkastist kohtutäituri arve, kus trahvile on lisatud täituri tasu. Sama on juhtunud nendega, kes on unustanud maksta riigilõivu, politsei tehtud trahvi või jätnud täitmata muud riiginõuded. Justiitsministeerium plaanib süsteemi muuta, nii et edaspidi tegeleb nõuetega maksu- ja tolliamet. Põhjus on lihtne – praegune süsteem on killustatud ja ebaefektiivne, nõuded on jaotatud mitmete kohtutäiturite vahel ning sissenõudjad, nt politsei- ja piirivalveamet, ei ole süsteemiga rahul.
Pikamäe: parlament peaks muutma miinimumelatise regulatsiooni (07.06.2018) ⚓
Riigikohtu esimees Priit Pikamäe on seisukohal, et parlamendil tuleks kaaluda alaealisele lapsele makstava miinimumelatise regulatsiooni muutmist ja kehtestama senisest paindlikuma elatise suuruse arvestamise metoodika.
Elatisraha suurus hakkab sõltuma vanema sissetulekust (19.06.2018) ⚓
Justiitsministeerium plaanib kardinaalselt muuta elatisraha maksmise süsteemi, sest senises praktikas on kehtiv miinimumelatis sageli elatise maksja jaoks liiga kõrge.
Eelnõu: lapsele elatise maksmise miinimummäär langeb 250 eurolt 84 eurole. Kas see on piisav? (19.06.2018) ⚓
Justiitsministeerium tahab muuta perekonnaseadust selliselt, et teha elatise määramise süsteem paindlikumaks ja panna see sõltuma maksja sissetulekust, laste arvust ning nende vajadustest. Kui 2018. aastal on elatise miinimum 250 eurot kuus (ehk pool miinimumpalgast), siis eelnõu järgi võiks see olla pool praegusest alaealise toimetulekupiirist ehk 84 eurot.
Elatisraha maksmine hakkab sõltuma vanema tegelikust võimekusest (19.06.2018) ⚓
Justiitsministeerium plaanib kardinaalselt muuta elatisraha maksmise süsteemi, sest senises praktikas on kehtiv miinimumelatis sageli elatise maksja jaoks liiga kõrge.
Ostukorvi vaatlusest selgub uskumatu hinnavahe: vaata, mida on Eesti poodide hinnad aastaga teinud (09.06.2018) ⚓
Kasuliku juunikuu ostukorvi aastatagusega võrreldes selgub, et mitmel juhul on poodides hinnad väga palju langenud.
Juhtkiri | Inimjaht elatisvõlglastele alaku? (16.02.2016) ⚓
„Riik peaks elatise väljanõudmise koorma ikka enda peale võtma. Meil on ju olemas inforegistrid, väga hästi saab võlgnike elu põrguks teha!” sõnas 2013. aastal sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna. Vaid mõni aasta hiljem allkirjastas Tsahkna, nüüd juba sotsiaalkaitseminister, perehüvitise seaduse eelnõu, mis lubab rongavanemate elu juba järgmisel kuul tõepoolest raskeks teha.
Juhtkiri: perekond või tööleping? (28.03.2018) ⚓
Tänases lehes kirjeldatud «maksuüllatusele» – kui laps oma töö eest palka saab – võib vaadata nii pere-, töö-, haridus- kui maksupoliitika mätta otsast ning sõltuvalt eesmärkidest näha pilti üpriski erinevalt. Võib-olla on probleemi juurpõhjus aga hoopis perekonna kui koos toimiva üksuse taandamises üha uutest ja uutest reeglitest?
Elatise vähendamise poodajad unustavad ühe tõsiasja: lapsi ei kasvata ainult raha! Alimendid maksavad kinni ka ema aja ja vaeva! (23.03.2018) ⚓
Loen ja imestan, kuidas alimentide teemal ainult üks argument pidevalt teemaks on. Ainus, millest räägitakse, on see, et vanemad peaksid RAHALISELT panustama võrdselt ning see ajab elatist maksvatel isadel närvi mustaks. Aga see, kui palju aega, vaeva, emotsiooni ja närvirakke kulub emal laste peale, unustatakse sujuvalt ära.
Justiitsminister Reinsalu: kelleltki ei tohi nõuda elatiseks rohkem, kui ta suudab maksta (12.03.2018) ⚓
Veebruaris jõudis avalikkuse ette sõnum, et justiitsministeerium plaanib muuta perekonnaseadust ning praegu kehtiv 250eurone elatismiinimum arvestatakse ringi. Õhku jäi aga küsimus, kuidas täpsemalt uus süsteem välja nägema hakkab. Sellest justiitsminister Urmas Reinsaluga kõnelemegi.
Üksikema: „Arvestades, et minu aeg ka midagi maksab, on elatis naeruväärselt väike!“ (02.03.2018) ⚓
„Ma ei saa aru neist emadest-isadest, kes kurdavad, et ei suuda oma lapsele maksta minimaalsetki seaduses ette nähtud elatist. Arvestades, et minu aeg, mis kulub lapse kasvatamiseks, maksab ka midagi, on see summa isegi väike,“ annab üksinda last kasvatav naine vastulöögi neile, kes leiavad, et elatise miinimumsuurust tuleks kärpida.
Tuline sõnasõda elatise ümber: vilets vanem oled, kui lapsele maksta ei jõua! Mis vilets? Ise oled ju väljapressija! (14.03.2018) ⚓
Justiitsministeeriumi plaan muuta perekonnaseadust ning arvestada praegu kehtiv 250eurone elatismiinimumi ringi, paneb lapsevanemad muret tundma. See on viinud nii mõnegi suisa sõnasõtta. „Vilets vanem oled, kui lapsele maksta ei jõua!" põrutab üks vanem. „Mis vilets? Ise oled ju kullakaevaja ja väljapressija!“ ei jää teine vastust võlgu.
Elatisvõlglasest isa: "Raha pean maksma, aga last ei ole ma aastaid näinud!" (02.04.2015) ⚓
Ema: isa on vägivaldne ega ole lapse vastu kunagi huvi tundnudki.
"Ma ei tea oma lapsest mitte midagi, sest ema peidab teda. Ainus, mis mul lapsest on, on elatisvõlg ja hunnik pabereid," räägib mees, kelle sõnul ei luba ema tal kättemaksuks lahkumineku eest lapsega suhelda ja nõuab vaid raha – sedagi tagaselja, sest kohtuhagi isa enda sõnul kätte saanud pole. Lapse emalt selgitusi küsides võtab lugu aga ootamatu pöörde.
Lugeja küsib: kas kaitseväes olemise ajal elatise maksmise kohustus peatub? (09.03.2018) ⚓
«Lapse isalt on elatis välja nõutud, nüüdseks on juba viis kuud maksmata. Lisaks on ta sirgesõnaliselt öelnud, et ei kavatsegi maksta midagi. Kohtutäituriga ei saa temalt midagi kätte, sest kõik oma sissetuleku laseb ta kanda sõprade või vanemate arvele. Ja nüüd teatas ta veel, et läheb sõjaväkke. Viimnegi lootus midagi kuskilt saada kadus. Tahaksin teada kas isa sõjaväes oldud ajal elatise maksmine peatub või siiski jookseb edasi? Kas ning mis tingimustel oleks mul võimalik elatisraha asendusnõudena teha seda tema vanematelt? Vanavanemad iseenesest ei ole lapselapsest just väga huvitatud,» küsib lugeja.
Võitlus elatisraha pärast käib iga euro nimel. Aga riigikogu vaatab ükskõikselt pealt (12.03.2018) ⚓
Viimastel aastatel on riik laste elatise süsteemi märkimisväärselt paremaks muutnud.
Lisandunud on võimalus saada riigilt elatisabi olukorras, kus elatise tasumiseks kohustatud vanem elatist ei tasu. Samuti on riik kehtestanud mitmed uued meetmed, mis võimaldavad karistada vanemat, kes lapsele elatise tasumise kohustust ei täida. Näiteks võib vanemat, kes hoiab teadlikult kõrvale kohtu poolt lapsele välja mõistetud elatise maksmist, karistada kuni ühe aasta pikkuse vangistusega.
Vassiljev elatisraha miinimumi vähendamisest: eestlaste sissetulek võiks olla piisav, et lapsi ja ennast virisemata üleval pidada (20.02.2018) ⚓
Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige ja arst Viktor Vassiljev leiab, et valitsus ei peaks keskenduma niivõrd elatisraha määra peenhäälestamisele, kui tegelema majanduse elavdamisega.
Naine on vihane: mu mees peab oma laste kõrvalt ülal ka eksnaist, meie aga elame peost suhu! Elatiste süsteem on ebaõiglane (18.02.2018) ⚓
Naisteka lugeja Annika ütleb, et tema elukaaslase palgast kulub väga suur osa oma eksnaise ja laste ülalpidamiseks. "Ta pole mingi rongaisa, vaid tegeleb lastega kogu aeg, aga eks kasutab seda ära," arvab Annika.
Kohtutäituriga seisab silmitsi üle 22 500 elatisraha võlglase (16.02.2018) ⚓
Eelmise aasta lõpus oli täitemenetluses olevate elatisasjade koguarv üle 22 500.
Osa neist puudutab igakuise elatise sissenõudmist ja osa juba kogunenud elatisvõla sissenõudmist kohtutäituri poolt.
2017. aastal lisandus 2668 elatisasja summas 7,7 miljonit eurot, aasta varem oli lisandunud 1812 elatisaja kogusummas 6,1 miljonit eurot.
[VIDEO]
Elatisraha võlgnik võib ilma jääda reisidokumendi kehtivusest või autost (16.02.2018) ⚓
Valitsuskabinet arutas justiitsministeeriumi koostatud elatise sissenõudmise tõhustamise eelnõu, millega peatatakse elatisvõlgniku reisidokumentide kehtivus ja tõhustatakse koostööd kohtutäiturite ja politsei vahel võlgniku sõiduki kättesaamiseks.
[VIDEO artiklis]
Elatisraha võlgnikud
Juhtumeid kokku praegu: 22 600
Lisandunud juhtumeid:
2015 1300
2016 1800
2017 2700
Elatisnõuete summa
2015 4,1 mln €
2016 6,1 mln €
2017 7,7 mln €
Justiitsminister tegi ettepaneku muuta alimentide maksmise süsteem paindlikumaks (16.02.2018) ⚓
Valitsuskabinet arutas justiitsministeeriumi poolt elatise sissenõudmise tõhustamiseks koostatud eelnõud, millega peatatakse elatisvõlgniku reisidokumentide kehtivus ja tõhustatakse koostööd kohtutäiturite ja politsei vahel võlgniku sõiduki kättesaamiseks. Muuhulgas pakkus justiitsminister valitsusele kaalumiseks välja põhimõttelise idee muuta senine alaealiste lastele elatise summa kindlaksmääramise süsteem paindlikuks.
Elatise maksjad soovivad seaduse muutmist: lapse ülalpidamine on vaid ühe, lahus elava vanema õlul! (12.02.2018) ⚓
„Praegune elatise maksmise süsteem tekitab võlglasi ja võtab isu rohkem lapsi saada,” protestivad pahased lapsevanemad, kelle meelest on alampalgaga seotud elatusraha muutunud absurdselt suureks.
Kommentaar
Meie oleme mõistnud, et vahetu ülalpidamine peaks olema eelistatud, sest lapsele on vaja eelkõige lähedast sidet vanematega. Raha ümber jäämegi kemplema, aga unustame lapse vajadused ja lähedustunde olulisuse lahus vanema osas. VANDEADVOKAAT: miks lahutatud isad oma laste juurest tõrjutakse? (06.11.2017) ⚓
Räägime järjest valjemal häälel, et me kõik oleme võrdsed. Miks aga lahku läinud perekonnas on üks vanem peaaegu alati teisest võrdsem, kui jutt on lapse kasvatamisest?“ küsis vandeadvokaat ja kunstiakadeemia kuratooriumi esinaine Maria Mägi-Rohtmets isadepäeva konverentsil „Aga mulle Eesti mees meeldib!“.
Kommentaar
Tõesti unustame ära, et ei hakata koos elama ega last tehta eesmärgiga ta maha jätta. JUHTKIRI | Kui oled elatisvõlgnik, hakkad elama lindpriina (01.12.2017) ⚓
Eilsest Eesti Päevalehest sai lugeda elatisabi väljanõudmise raskest juhtumist. Edukas või ennast sellisena näitav koolitaja võlgneb oma 11-aastasele pojale 12 000 eurot elatist, aga OÜ-tab ennast võla kustutamisest edukalt kõrvale. Ligi 9000 elatisvõlgniku pitsitamiseks saab möödunud aastast kasutada mitut uut survevahendit. Järgmisel aastal on kavas kehtestada veel mõned... Kas kaob see probleem ükskord minevikku?
Jaanus Karilaid: veel enne jõule teeme põgenevate isade elu keerulisemaks ⚓
Krooniliste elatisvõlglaste probleem on ühiskonnas jätkuvalt aktuaalne hoolimata sellest, et probleemi lahendamisega seadusandlikul tasandil on küll vist kõik riigikogu koosseisud kokku puutunud. Praegu tegeleme õigusliku baasi loomisega, mis peab tulevikus võimaldama võlgniku varjatud vara ja sissetulekutekuid kindlaks teha, et sellele sissenõuet pöörata.
Kommentaar
Miks nähakse kõike ainult rahas?Kas lapse jaoks raha kaalub üles vahetut hoolt ja armastust?
Kas oluline on, et inimesed julgeksid lapsi saada?
Suurpere ema ja isa vahel lahvatanud tüli viis seadusemuudatuseni (30.11.2017) ⚓
Viie lapsega pere vanemate äge vaidlus tõi välja vea riiklikus süsteemis ning pensionikindlustuse seaduse kaks paragrahvi tunnistati kehtetuks.
“Minu endine mees oli alguses nii sõjakas, mitte ühegi lapse eest ta õigusi mulle ei andnud, ütles, et kaeba kohtusse kui tahad!” rääkis Maalehele viie lapse ema, kes on oma laste isast lahutatud juba 2000. aastal.
Kahe vanema tüli põhjuseks sai riiklik pensionikindlustuse seadus, mis näeb ette, et iga kuni kaheksa aastat kasvatatud lapse eest saab üks lapsevanematest oma pensionistaažile juurde kaks aastat või pensionilisana kaks aastahinnet.
Mis oleks õiglane elatis lapsele? (22.11.2015) ⚓
Hiljuti avaldas Postimees artikli [*1], mis kajastas uuringut, mille tulemusel jõuti järeldusele, et kolmelapseliste perede jõukus Eesti ületab kahelapseliste oma. Uuringu järgi kulub keskmisel ühe lapsega perel ühe lapse kohta 200 eurot kuus, kahelapselisel 150 eurot ja kolmelapselisel 167 eurot.
Diplomeeritud lastetu naine on ressursi raiskamine (30.06.2017) ⚓
Meedia on täis arvamust, et osa naisi justkui trotsist meie kehva majandusliku olukorra vastu ei taha lapsi Eestisse sünnitada. Niisugust Eesti naiste võitlusvalmidust küll uskuda ei tasu, pigem peituvad põhjused muus. Looduse antud emakssaamise soovi korral ei huvita naist riigi majanduslik ega poliitiline olukord. Emaks on saadud nii rahu- kui sõjaajal, see pole materialistlik kaalutlemine, vaid naise egoistlik soov.
Kohtutäitur: elatisfond on poliitiline turboseadus (21.03.2016) ⚓
Elatisfondi loomine turboseadusega on rapsimine, mille juures ei kaasata piisavalt huvigruppe ega mõelda sellele, kuidas hakkaks raha elatisfondi tagasi tulema, rääkis kohtutäitur Arvi Pink tänasel üksikvanema päeva üritusel.
Rongavanemate elatisvõlg arvatust kordades suurem (12.12.2016) ⚓
Kui seni arvati, et Eesti elatisvõlglaste koguvõlg oma laste ees on alla 15 miljoni euro, siis nüüd selgus, et see on 52 miljonit eurot.
Mullu samal ajal hindas justiitsministeeriumi hallatav Registrite ja Infosüsteemide Keskus (RIK) Eesti 8040 elatisvõlglase koguvõla summaks oma lastele 14,5 miljonit eurot. Praeguse 8895 võlglase võlasummad on kokku aga hoopis 52 miljonit eurot. Seda on rohkem kui Pärnu linna aastaeelarve, varem arvatust on seda ligi neli korda rohkem.
Erki Freiberg | Isade kaitseks: kas paljud isad ikka on kurjategijad? (07.02.2014) ⚓
Mina, kolme lapse armastav isa, oma naisele truu ja abistav mees ning ühiskonna märkamatu liige, ütlen välja enda seisukoha viimasel ajal avalikkuses kirgi kütnud elatisraha teemal.
Palju on kuulda häälekama poole ehk siis üksikemade ja nende esindajate seisukohtadest. Seda osapoolt ja nende avaldusi toetavad ka poliitikud ja riik. Enda avaldusega toetan mina aga teist poolt – isasid, sest mina saan seda teha.
Inimõiguste kohus uurib, miks Eestis laste elatisi kuidagi kätte ei saada (19.12.2013) ⚓
Lapse elatisraha täitemenetlust ootavad kohtutäiturite juures rohkem kui 12 000 lahendust.
Praegu suudavad kohtutäiturid aastas
lahendada kõigest 500 menetlust.
Oma õigusi kaitsev kodanik soovib, et riik
pingutaks elatisraha välja nõudes rohkem.
Elatisevõlglased saadetakse vangi (26.01.2016) ⚓
Muutunud seadusesõnastus ähvardab vangi saata senisest rohkem elatisrahavõlglasi.
Rohkem kui kümnendi kehtinud seadusega on seni aastas vangi saadetud keskmiselt 30 elatisrahavõlglast. Seadus, mis võimaldab laste elatisraha võlglastele määrata kriminaalkaristuse ja saata nad sellega reaalselt vangi, karmistus tänavu 1. jaanuarist veelgi. Märtsis rakenduvad ka tõhusamad meetodid võlglastelt raha kätte saamiseks.
Kommentaar
Ühelt poolt soovitakse, et maa tuleb täita lastega, teiselt poolt saadame inimesi vanglasse.Kus on loogika?
Kas inimesed saavad elativõlglased suure kasu saamise eesmärgil? (nt. varastamine, röövimine, ...)
Katrin Orav: elatise tasumise süsteem tuleb muuta mõistlikumaks (23.10.2017) ⚓
Elatise miinimummäär peab võtma arvesse rohkemat kui ainult peaaegu suvalist riiklikku standardit – iga üksikut juhtumit tuleb vaadata eraldi ja seada elatiseks õiglane määr, mis kaitseb lapsi, aga ei lõhu perekonnasuhteid, kirjutab advokaadibüroo LEXTAL vandeadvokaat Katrin Orav.
Õnneli Matt: elatisrahast ja lastetoetustest ilma radikaalfeministliku agendata (25.09.2017) ⚓
Kui varasemalt oli lastetoetus 19 eurot, mis oli märkimisväärselt väike ja oleks võinud ka olemata olla, siis tänaseks on see tõusnud 50 euroni kuus ühe alaealise lapse kohta. Kolme lapse puhul on riik tõstnud nüüdseks toetuse 500 euroni. See summa on üsna motiveeriv, et pered, kus hetkel kasvavad üks või kaks last, mõtleksid ka kolmanda lapse peale. Seda juba sel põhjusel, et paljude inimeste palk ei ulatugi 500 euroni kuus, lihtsam oleks ehk jäädagi sellisel juhul kolme lapsega koju.
Juhiloast ilma jäänud elatisvõlglane sai riigikohtus esialgse võidu (09.10.2017) ⚓
Riik asus elatisrahavõlgnikke karistama juhiloast ilma jätmisega. Üks isa, olles oma lastele tuhandeid eurosid võlgu aga vaidlustas sellise karistuse ning riigikohus tühistas alamastme kohtute otsused. Kohtulahing jätkub taas ringkonnakohtus.
Kohtutäitur Andrei Krek esitas 17. septembril 2016 Viru Maakohtule avalduse, milles palus elatisvõlgniku E. P mootorsõiduki juhtimisõigus peatada ning keelata talle juhtimisõigust anda, selgub riigikohtu lahendist.
Lõputu vaidlus lapse pärast on ummistanud kohtud (06.10.2017) ⚓
Kahe lapsevanema omavaheline tüli on võtnud sellise mõõtme, et kohtud ägavad ema kaebuste laviini all: ema vaidlustab trahve iga korra eest, mil isa ühise lapsega ei kohtunud.
Viimati nägi isa oma last rohkem kui aasta tagasi, ehkki kohtumääruse järgi peaksid nad kohtuma paar korda nädalas. Seaduse silmis on emast seega saanud võlgnik, isast sissenõudja ning lapsest otse öeldes võlgnevus. Võlgu nõuavad sisse kohtutäiturid, kes peavad oma töösse sageli kaasama politsei ja kasutama füüsilist jõudu. Aga last oma vanemaga vägisi kokku ei vii, sest sel juhul tuleks jõudu kasutada ka lapse peal, mis on seadusega keelatud.
Urmas Reinsalu: Elatisvõlglaste elu tuleb kibedamaks teha! (13.12.2016) ⚓
Justiitsministeerium plaanib karmistada meetmeid elatisvõlglaste vastu.
Raadiosaade, intervjuu justiitsminister Urmas Reinsalu'ga.
Lapsega suhtlemine suhtluskorra täitemenetluses. Võlgnik on paha ja sissenõudja hea. Või oli see vastupidi?! (07.04.2017) ⚓
Vanemate kooselu lõppemisega kaasnev segadus lastega peres puudutab lisaks täiskasvanud inimestele ka lapsi. Ühiselt tuleb leida lahendus nii lapse elukohale kui ka kohtumistele lapsest lahus elama jääva vanemaga. Lapse huvides on see, kui vanemad suudavad saavutada tema edaspidise kasvatamise, sealhulgas suhtlemise, korraldamiseks rahumeelsed kokkulepped.
Madis Aben: Miks Eesti mees ei sünnita (06.08.2014) ⚓
Miks Eesti naine ei sünnita, on läbinäritud küsimus.
Vastus on ebarahuldav pereelu ja üldise turvatunde vähesus. Sooline palgalõhe on meil ka naiste kahjuks ja iga kümnes naine leiab, et pole võtta nende lapse isa väärilist meest. Lisaks selgub presidendi emadepäeva kõnest, et takistuseks on Eesti mees, kes ei vastuta.
Rongavanemale koidavad kibedad päevad (04.02.2016) ⚓
Märtsist muutuvad Eesti seadused elatisvõlgnike osas üheks Euroopa karmimaks. Riik loodab edulugu, kohtutäiturid on aga skeptilised. Paadunud võlglased ähvardavad surve kasvades sootuks välismaale pageda ja elatispagulaseks hakata.
Kommentaar
Vaatamata karistuste karmistumisele on kasvanud elatisvõlglaste hulk ja summad, samas on iive langemas, kuigi ta võiks olla tublisti plussis. Kas ei tundu, et midagi on viltu?Mida lapsele on eelkõige vaja?
Kas rongavanemateks on tahtlikult hakatud?
Kuidas on kasulik teha lapsed ja ära kõndida või välja visatud saada?
Elatise maksmisest hoidumine viis eksmehe vangi (17.01.2014) ⚓
Palusime kohtusse pöördunud üksikvanematel kirjutada, kuidas on neil läinud elatise väljanõudmine. Üleskutse peale kirjutas oma kogemusest ema, kelle endine elukaaslane ei soostunud elatist maksma ka siis, kui naine pöördus politsei poole.
Kommentaar
Kuidas on laste huvides, et nende isa on vanglas? Kas sellel isal ja tema lähedastel on motivatsiooni täita maad lastega? Riik teeb elatisvõlgnike elu kibedaks (12.12.2016) ⚓
Justiitsministeeriumis on valminud ports uusi sanktsioone elatisvõlglastelt lastele mõeldud raha kätte saamiseks, ministri sõnul on need juba õige pea valmis seaduseelnõuks saama.
Urmas Reinsalu lubab kohtutäituritele täiendavaid tööriistu elatisvõlglastelt raha kätte saamiseks.
Riik tõmbab elatisraha maksmisest hoiduvad vanemad liistule, lastega suhtluskorra rikkujad jätab rahule (03.12.2014) ⚓
See vanem, kes elatist ei maksa, võib jääda juhiloata, see, kes lapsega kohtuda ei lase, ei pea kartma
Mida teha olukorras, kus elatisraha on korralikult makstud, aga lastega kohtuda ikka ei saa? Riik lahendust veel ei tea.
Kommentaar
Sisuliselt jäetakse lapse vajadus mõlema vanema hoolele ning armastusele tahaplaanile ja seatakse esikohale ühe vanema soovi saada teiselt vanemalt raha, mida saab ta vabalt kasutada milleks iganes.Siinjuures oleme kokku puutunud paljude juhtumitega, kus selgelt kohtutäitureid on kasutatud kättemaksu või mõjutusvahendina, et teist vanemat lapsest kaugendada.
Tööandjad: elatisvõlgnike seadus on liiga karm (26.06.2017) ⚓
Justiitsministeerium saatis kaubanduskojale kooskõlastamiseks täitemenetluse seadustiku muudatused, mille eesmärk on survestada elatisvõlgnikke. Koda pole aga mõne muudatusega sugugi nõus.
Seadus lubab täituril paari liigutuse eest küsida tuhandeid eurosid (24.07.2017) ⚓
Vaid mõned liigutused teinud kohtutäitur, kelle töö tulemusena ei laekunud sentigi, esitas võlgnikule tuhandetesse eurodesse küündiva arve, mispeale kuulutas maakohus seesuguse kohtutäituri tasu põhiseadusevastaseks.
Erkki Laaneoks: kas lapsel on õigust vanemate hoolele? (16.04.2016) ⚓
Üks lapsevanem, kellele kohus määrab lapsed, hakkab omavolitsema
Tulemuseks on lahus oleva vanema ja laste sideme tugev nõrgenemine
Paljud isad maksavad elatist vastumeelselt
Meestega rääkides on sageli tunda fooni, et laste saamine on ohtlik ja riskantne
Olen tegelenud palju ühiskondlikult kasulike tegevustega, et muuta meie ühiskonda harmoonilisemaks. Viimastel aastatel olen tegelenud lastega lahutatud perede teemaga . Teemasse süvenenuna on ilmnenud, et hoiakud ja seadused soodustavad lahus oleva vanema ja tema laste vaheliste suhete lõhkumist ning diskrimineerimist.
Eelnõu seab pahatahtlikele elatisvõlgnikele uued piirangud (01.06.2017) ⚓
Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, mis annab rohkem võimalusi elatisevõlgade sissenõudmiseks võlgnikelt, kes pahatahtlikult eiravad oma kohustusi laste ees.
Elatisvõlglaste pikenenud nimekiri läks peitu (01.03.2016) ⚓
Pärast Äripäeva lugu elatisvõlglaste probleemist lisandus võlglaste avalikku häbiposti 130 nime ning 760 000 euro jagu nõudeid lastele maksmata jäetud elatisraha eest.
Kaia Iva: elatisvõlglaste pettustele võiks olla vähem kaasaaitajaid ⚓
Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva avaldas intervjuus Äripäevale, et elatisvõlglased ei peaks riigi palgale pääsema ning abi oleks sellest, kui tööandja suhtuks elatisvõlga samamoodi nagu riik ega aitaks võlglase petuskeemidele kaasa.
Me peame rääkima alimentidest (08.01.2017) ⚓
Sellelt aastalt ootan, et sümbolväärtusega peenhäälestuse asemel hakkaks riik oma lastele elatisraha maksmise vältijaid ka päriselt pitsitama ja looks looderdamises korra majja, kirjutab ajakirjanik Mari Mets.
Rongavanemate häbipost täieneb visalt (07.05.2010) ⚓
Alimente maksmast keelduvate vanemate hirmutamiseks justiitsministeeriumi kodulehel jaanuaris loodud häbipostis on praeguseks veidi enam kui 200 mehe ja naise nimed. Kohtutäiturite hinnangul on seda aga veel liiga vähe, et oma eesmärki täita.
JUHTKIRI: Alimentidest ei tohi pääseda (15.03.2010) ⚓
Väike palk tulevikus enam alimentide maksmisest ei päästa. Praegu kehtib veel kord, et kui lapsevanem teenib alla poole alampalgast ehk alla 2175 krooni, siis ei pea ta oma lapse jaoks elatusraha maksma. Edaspidi peavad alimente sõltumata sissetulekust teatud ulatuses maksma kõik. Selline eelnõu valmib justiitsministeeriumis, kirjutab tänane Eesti Päevaleht.
TOP: 600 suuremat elatisevõlglast (08.01.2016) ⚓
Äripäev avaldab nimekirja üle 600 mehe-naisega, kes võlgnevad oma lastele kokku enam kui viis miljonit eurot.
Kaia Iva: Elatisvõlglane on võlgu oma lapsele ⚓
Tundub ehk veider meelde tuletada, et vanemaks olemisest tuleneb kohustus oma last ülal pidada. Ometigi on Eestis enam kui 8000 elatisvõlglast, kes just sellist meeldetuletust vajavad.
Väike palk ei päästa peagi alimentide maksmisest (15.03.2010) ⚓
Seaduseelnõu lubaks alimendid välja nõuda ka väga väikese palgaga inimestelt.
Sest mees on alati süüdi (15.01.2016) ⚓
Äripäev ja tema eeskujul kogu Eesti meediamaastik reastas 9000 alimendivõlglast, kellest 600 on võlglaste tabelis, ja nimetas neid kõhklemata rongavanemateks. Avalikke andmebaase kasutanud reastajad ei mõelnud aga, mis on nõuete taga, kirjutab ajakirjanik Marta Jaakson.
Kommentaar
Ka meile on hämmingut tekitav artiklis viidatud justiitsministeeriumi väide:"Justiitsministeerium on öelnud, et alimendivõlglaste tabelis olemine võib isikule kasulik olla. „... potentsiaalne tulevane tööandja võib valida töötajaks just nimekirja kantud võlgniku ning seeläbi aidata kaasa lapsele elatise maksmisele," seisab vastuseks õiguskantsleri arupärimisele."
Ema ootab oma lapse isalt juba 13 aastat elatisraha (29.06.2016) ⚓
Üksinda lapse suureks kasvatanud naine lootis, et riik asub lapsele 10 000 eurot elatist võlgu olevat isa pitsitama. Aga seda ei juhtu.
Jõgeva prokurör võitles lapsele välja 8500 eurot (10.10.2013) ⚓
Aastaid elatisraha tasumisest viilinud mees võttis võla kustutamiseks pangalaenu.
Siiri Erala: tarbetu okas lapse hinges (05.02.2010) ⚓
Justiitsministeeriumi loodud veebilehest, kuhu saab riputada laste elatisraha maksmata jätnud vanemate nimed, on saanud isade häbipost. Enamik võlglaste nimekirja sattunutest on mehed ja nad on saanud üsna terava hukkamõistu osaliseks.
Juhtkiri: maksa elatusraha ära, või muidu… (05.02.2016) ⚓
Tuhanded mehed ja naised, kes oma lastele elatusraha ei maksa, on üsna ühtviisi jutuks olnud pikki aastaid. Isegi need, kellel tegelikult suur sissetulek, ent miskipärast kange tahtmine just oma laste elatusraha maksmisest trikitades ja pettes viilida, pääsesid kergelt.
Justiitsministeerium plaanib elatisvõlglastele lajatada veel uute survemeetmetega (01.03.2016) ⚓
Justiitsministeeriumi teatel on lisaks täna jõustunud elatisvõlglaste survemeetmetele väljatöötamisel veel mitmed lisameetmed.
Noor ema: märkisin kõik lapsega seotud kulud üles ja sain esimese eluaasta peale 1114 eurot (14.04.2014) ⚓
Mina otsustasin eksperimendi korras kõik sünnituse ja esimese 12 kuuga seotud kulud üles märkida ning uurida, millele siis kõige rohkem raha kulus. Otsustasin mõistliku tarbimise kasuks ― kõike ei pea uuena ostma. Koonerdamisest püüdsin aga hoiduda ― kui midagi vaja oli, siis tuli see ka soetada.