Lapsega suhtlus

Lapse jaoks on väga oluline oma vanemate olemasolu ja nendega hooliv suhtlemine, millel on mõju lapse arengule.

Järgnevalt artikleid, käsitlevad lapse ja tema vanemate suhtlemisega soenduvat, eelkõige lahku läinud peredes.

„Meid surutakse pühapäevaisadeks.” Hooldusvaidlusse kistud isad seostavad emade soosimisega ühe kliiniku tegevust (12.11.2018)

Ligi 60 aastat tagasi loodud kiindumusteooria järgi peaks laps elama emaga, mitte isaga. Marienthali kliinik suhtub juttu teooria aegumisest iroonia ja muigega.
Märksõnad: Warshak, Marienthali kliinik

Helmen Kütt | Perelepitus kaitseks lahutavate vanemate lapsi (15.10.2018)

Igal aastal lahutab Eestis oma abielu 1600–1700 paari, kellel on ühised alaealised lapsed. Kooselu saab otsa ka väga paljudel vabaabielus olijatel, kes on samuti ühiselt lapsi kasvatanud. Pahatihti kaasnevad lahkuminekuga oma pettumuse väljaelamine ja soov kätte maksta.
Märksõnad: perelepitus

Elatise asemel uus kord: selle asemel, et lapsevanem raha eest oma lapsega suhelda saab, jaotatakse hoolduskohustus võrdselt mõlema vanema vahel (13.10.2018)

Loomulik oleks, et ka lahus elav vanem osaleb laste üleskasvatamisel, sh ülalpidamisel võimalusel vahetult, mitte ei ostaks teenust teise vanema käest, nagu võiks seda praegu vaadata. Seoses teadlikkuse kasvuga väärtustavad paljud vanemad täna suhet lapsega järjest enam, soovides tema üleskasvatusse sisuliselt panustada. Palju on kindlasti ka neid vanemaid, kes ei ole kuigi teadlikud, kuid kes hoolivad oma lapsest ja tahavad talle kõige paremat. Vastuolu tekib siis, kui teine vanem ei tunnusta seda ja tahab omada ühepoolselt liigset kontrolli laste üle. Täna saab üks vanem panna teise vanema laste ülalpidamist tegema elatise raamides ka siis, kui too soovib ja saab lapsi vahetult ülal pidada. Seetõttu oleme jõudnud selge järelduseni, et elatisel põhinev süsteem on oma aja ära elanud.
Märksõnad: Lapsele Vanemad MTÜ, jagatud vanemlus, vahetu ülalpidamine, uus süsteem

Erkki Laaneoks: ekslapsed – kas kaasaja paratamatus? (02.08.2018)

Probleemid lahku läinud vanemate laste hoolduse korraldamise ja teostamisega süvenevad. Praegune süsteem keskendub liialt rahale, tegeledes tagajärgede, mitte probleemide põhjustega, kirjutab Lapsele Vanemad MTÜ juhatuse liige Erkki Laaneoks.
Märksõnad: laps, suhtlus, kohus, lastekaitse

Aasta turvakodus olnud poiss solgutati kolmandasse turvakodusse (27.06.2018)

Linn saatis möödunud aasta juunist Tallinnas turvakodus elanud nelja-aastase poisi juuni keskel ajutiselt kolmandasse turvakodusse, põhjuseks ruumides alanud remont. Samas on linn põhjendanud keeldumist poissi kasvõi suvekski oma tädi juurde maale elama lubada sellega, et ei soovi last ühest kohast teise solgutada.
Märksõnad: laps, lastekaitse, turvakodu

Arvamus: lapse võõrandamine teisest vanemast on vaimne vägivald (25.04.2018)

Lapse võõrandamine teisest vanemast ei ole abielutüli, vaid vaimne vägivald, miks sellega ei tegeleta, küsib Helsingin Sanomate arvamusküljel Pauli Tossavainen ühingust Isät lastel asialla ry. Tossavainen kirjutab, et igal aastal peetakse 25. aprillil rahvusvahelist võõrandumise vastast päeva. Lapse võõrandumine teisest vanemast ei ole harv juhus, mida tuleb ette paljude lahutuste puhul.
Märksõnad: laps, vanemast võõrandamine

Lapse õigusest vanematele (28.05.2018)

Kuigi tegin eelmise postituse pool tundi enne südaööd, oli see juba järgmise päeva lõunaks saanud üle tuhande vaatamise. Avalik vastukaja oli aga väga tagasihoidlik. Teema on korraga ebamugav ja piinlik, probleem korraga lähedane ja lahendamatu. Tänapäeva Dostojevski aga süveneks vist just laste saatusele lahutatud perekondades, sest vist kuskil ei saa rahuajal nii põhjalikku sissevaadet inimhinge hämaramatesse keldrisoppidesse, kui lastehooldusõiguse, alimentide, külastusaegade ja muu säärasega seonduvas.
Märksõnad: laps, suhtluskord, Lapsele Vanemad MTÜ

Ühel õhtul tuli isa tema juurde, andis unemusi, endal pisarad silmis, ning alates järgmisest päevast isa enam nende juures ei elanud (21.05.2018)

Minu poole pöördus ema, kelle mureks oli 8-aastase tütre agressiivne käitumine, mis tulenes sellest, et laps ei suutnud oma emotsioone kontrolli all hoida. Juba üsna seansi alguses ilmnes, et laps oli kogenud traumaatilist sündmust — vanemate lahutust.
Märksõnad: laps, isa, lahutus, depressioon

HANS DERKITS: Isa ei ole ainult pangaautomaat (05.04.2007)

Mõne aja eest vallandus Austria meedias suur diskussioon vanemaõiguse üle: Austria ühe lahutatud juristi kolm last olid aastaid elanud täiesti kasimata korteris.
Märksõnad: laps

Kommentaar

Tuuakse välja vanemast võõrandumise sündroom (Parental Alienation Syndrom).

Kohtunik: vanemad on oma laste suurimad vaenlased (10.04.2018)

Kuidas lapsed aastaid tagasi ilma kohtuta üles kasvatati? küsib üle 20 aasta peretülisid lahendanud kohtunik Sirje Õunpuu, kes läheb pensionile valutava südamega: kohtud ägavad kaklevate vanemate kaebuste all.
Märksõnad: laps, kohus, ainuhooldusõigus

Miks on oluline lapse bioloogilise isa kanne sünnitunnistusel? (04.04.2018)

ÜRO lapse õiguste konventsiooni artikkel 7 kohaselt registreeritakse laps kohe pärast sündi ning sünnihetkest peale on tal õigus nimele, õigus omandada kodakondsus ja võimaluse piires ka õigus tunda oma vanemaid ja olla nende poolt hooldatud. Eesti on nimetatud konventsiooniga ühinenud, seega kohustatud konventsioonis esitatud õigused tagama igale Eestis elavale lapsele.
Märksõnad: laps, sotsiaalministeerium, isa, perekonnaseadus

Emapalgast üha võrdsemaid võimalusi pakkuvaks vanemahüvitiseks (04.04.2018)

Hiljutise emakeelepäeva valguses on ilmselt paslik alustada seda artiklit arutlusega, kuidas mingid mõisted kujunevad ühiskonnas tulenevalt soostereotüüpidest ja ka praktikatest ning võivad omakorda tekitada valearusaamu. Nii näiteks on rahvasuus kasutusele võetud väljend „emapalk“. Kuigi sellist terminit seaduse tasandil pole, annab õigekeelsussõnaraamat ootuspärase vastuse ja emapalga sünonüüm on vanemahüvitis. Ehk on see ka üks põhjus, miks jätkuvalt leidub inimesi, kes on veendunud, et vanemahüvitis on vaid emadele mõeldud. Kuigi lapsevanematel on olnud võimalus alates vanemahüvitise seaduse vastu võtmisest 2004. aastal ise otsustada, kumb vanem on lapsega kodus ja saab vanemahüvitist, on ilmselt traditsioonilised soorollid põhjus, miks rahvasuus on tekkinud väljend emapalk ja mitte vanemapalk või hoopistükkis isapalk?
Märksõnad: isa, vanemahüvitus

Graafik: milline mees on Eesti keskmine isa (12.11.2017)

Isadepäeva eel koostas statistikaamet Eesti isade statistiline koondportree, võttes aluseks pered, kus kasvavad alaealised lapsed.
Märksõnad: isa, statistika

Vandeadvokaat: laste pärast võideldakse vahendeid valimata (06.11.2017)

Oma töös palju lahutusprotsessidega kokku puutunud vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets ütles tänasel isadepäeva konverentsil «Aga mulle Eesti mees meeldib!», et ehkki põhiseadus ja ÜRO inimõiguste konventsioon näevad isa ja ema laste kasvatamisel võrdsena, ei ole võrdõiguslikkus paraku sellesse valda jõudnud.
Märksõnad: isa, hooldusõigus, kärgpere, harimine, inetus

Tüli kokkuleppe korras eostatud lapse pärast tõi kohtuvaidluse (25.03.2018)

Pärast lapse sündi selgus, et nägemus, kuidas last kasvatada, on väga erinev. Kohus on arvamusel, et lapsel peaks olema pigem üks kodu. Isa tunneb, et süsteem teeb talle liiga ja emad on eelistatud. Lastekaitsjate arvates on kokkuleppelaps sündinud eos konflikti. Kunstlikult eostatud Anni pidi vanemate plaani järgi sündima harmoonilisse kärgperesse, ent nüüd klaarivad tema vanemate suhteid hoopis lastekaitsjad ja kohus.
Märksõnad: lapse huvid, kärgpere

Internetis kulutulena leviv postitus eeskujuks kõigile lahutatud vanematele (22.03.2018)

Lahkuminek on iga pere jaoks ääretult raske, kuid on oluline, et lapsevanemad laste heaolu nimel kokku hoiaksid. Jessica Singleton otsustas postitada Facebooki, et oma eksmeest avalikult tänada, ning sajad tuhanded kasutajad noogutasid tunnustavalt kaasa.
Märksõnad: isa, ema, eeskuju, sotsiaalmeedia

Kommentaar

See postitus on tõesti eeskujuks ja ka õpetuseks mõlema vanema jaoks.

Hakatakse uurima lapse-vanemate suhtlust ja rahulolu (27.03.2018)

Praxis viib sotsiaalministeeriumi tellimusel läbi üle-eestilist lapse õiguste ja vanemluse uuringut. Alates märtsist küsitletakse üle Eesti 1000 täiskasvanut ja 1000 kooliõpilast, et välja selgitada, milline on Eestis inimeste teadlikkus lapse õigustest.
Märksõnad: laps, suhtluskord, ebaõiglusus, isa

Kommentaar

Juhime tähelepanu siin kontekstis punktile "Iga kolmas laps elas oma isast lahus ning enam kui pooled neist lastest soovisid eemal elava vanemaga sagedamini kohtuda."

Tallinnas töötab ekspertiisivabrik! (26.03.2010)

Raha eest saab tellida hinnanguid lapsevanema kohta, keda psühholoog näinudki pole. Ometi võivad kohtud selle alusel keelata lapsega kohtumise.
Märksõnad: psühhiaater

Kristi Malmberg: laste saamiseks tuleb kaasata mees (31.01.2018)

Vanemahüvitis soodustab meeste ja naiste palgalõhe püsimist, ütlevad Postimehes nii võrdsete võimaluste volinik kui ka tööandjate esindaja (vt PM 31.01 https://majandus24.postimees.ee/4392211/vanemahuvitis-soodustab-palgalohet ).
Märksõnad: tööandja, vanemahüvitus, iive, vanemapuhkus, palgalõhe

Tanel Veenre: mis on isa armastuse mõõt? (11.11.2017)

Pühapäeval on isadepäev. Tütre ja poja isa, ehtekunstnik Tanel Veenre kutsub üles isadusest ja isarollist rohkem avalikult rääkima.
Märksõnad: isa

Grete Lüüs: laps peab saama mõlema vanemaga kohtuda (06.12.2014)

Igal vanemal on õigus ja kohustus oma lapsega suhelda ning üksinda last kasvatav vanem ei tohi keelata teisel lapsega kohtumist ka juhul, kui ta elatist ei maksa, kirjutab advokaadibüroo LMP jurist Grete Lüüs.
Märksõnad: suhtlemiskord

Vanema ja lapse suhtlusõigus ja selle reguleerimine (07.03.2018)

Vanema õigus suhelda oma lapsega ja lapse õigus suhelda oma vanemaga, on üks kesksemaid õigusi vanema ja lapse suhtes. Omavaheline suhtlemine ja koos olemine on vajalikud selleks, et lapse ja vanema vahel tekiksid ning säiliksid isiklikud ja emotsionaalsed suhted. Ilma suhtlemiseta vanema ja lapse suhe faktiliselt kaob. Lapsel ei teki ega säili lähedussuhet ja isiklikke suhteid vanemaga, kellega ta ei saa koos aega veeta ja ühiseid tegevusi ette võtta.
Märksõnad: suhtlus

Vanemahüvitis on edaspidi paindlikum. Loe siit, milliseid muudatusi on oodata (05.03.2018)

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi teise etapi muudatused, millega lapsevanemad saavad võimaluse vanemahüvitist senisest oluliselt paindlikumalt kasutada ja mõlema vanema vahel jagada. Erinevate vanemapuhkuste tasustamise põhimõtted ühtlustatakse ja edaspidi maksab kõiki vanemapuhkustega seotud hüvitisi sotsiaalkindlustusamet.
Märksõnad: vanemahüvitus, vanemapuhkus

Sellised vanemate käitumismustrid mõjuvad lapsele hävitavalt (10.12.2017)

Üks olulisemaid faktoreid, mis mõjutab seda, kas laps kasvab terveks ja edukaks täiskasvanuks, on tema vanemate omavaheline suhe. Vanematevaheline destruktiivne konflikt mõjub lapse psüühilisele heaolule kahjulikult.
Märksõnad: käitumine, tülis vanemad, depressioon

Isade vanemapuhkusel olemine mõjub hästi nii lapsele kui vanemale (12.12.2017)

Isade jäämist lapsehoolduspuhkusele kasutab üha suurem hulk Eesti mehi. Lääneriikides, kus seda võimalust on aastakümnete jooksul võimaldatud, on püütud eesmärgiks seada sugudevahelise võrdsuse saavutamist, kuid teadusuuringutest selgub, et nn isapuhkusel on palju teisigi häid tulemusi.
Märksõnad: laps, isa, sooline võrdõiguslikkus, peresuhe, tervis, vanemapuhkus

Sellised vanemate käitumismustrid mõjuvad lapsele hävitavalt (10.12.2017)

Üks olulisemaid faktoreid, mis mõjutab seda, kas laps kasvab terveks ja edukaks täiskasvanuks, on tema vanemate omavaheline suhe.
Märksõnad: laps, lahutus, uuring, võitlus, käitumisprobleemid

Viktor Turkin: justiitsministri seisukoht avab tee lastega manipuleerimisele (19.03.2017)

Justiitsministri Urmas Reinsalu seisukoht, et lapsel puudub vanemaga suhtluskohustus koos kõige sellest tulenevaga, asetab vanemaliku vastutuse ning sellega kaasnevad kohustused kapitaalselt uude valgusesse, avab tee kõikvõimalikele manipulatsioonidele lapsega. Viimase aja kohtupraktikas võib täheldada just sellelaadsete ilmingute järsku suurenemist, kirjutab vandeadvokaat Viktor Turkin.
Märksõnad: elatis, suhtluskord

Kas oled oma lapse jaoks vaid näiliselt olemas? (10.10.2017)

Noored igatsevad oma vanemaid! 15-17aastased tunnevad oma ema ja isaga aja veetmisest tõsiselt puudust ning jätaksid nutitelefoni või arvutiekraani hea meelega sinnapaika, kui saaks ema-isaga koos süüa, telekat vaadata, šopata või lauamänge mängida, vahendab Helsingin Sanomat Elisa läbi viidud uuringut.
Märksõnad: laps

Isade osalemine lapse kasvatamisel on kasulik kogu perele (09.09.2016)

Isade paremad võimalused vanemapuhkuste kasutamisel toetavad naiste osalust tööturul ja tasakaalustavad hoolduskoormuse jaotust vanemate vahel, ent isade suuremal osalusel laste kasvatamisel on ka mitmeid teisi positiivseid mõjusid naistele, meestele ja eelkõige lastele, kirjutab sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna juhataja Hanna Vseviov.
Märksõnad: sooline võrdõiguslikkus

Heljo Pikhof: vanemahüvitise isaga jagamine annab rohkem valikuvõimalusi (16.02.2017)

Püüame muuta vanemahüvitisi paindlikumaks ja soodustada isade suuremat panustamist laste kasvatamisse, aga see ei muuda hüvitiste maksmise üldpõhimõtet, kirjutab riigikogu Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni aseesimees Heljo Pikhof.
Märksõnad: isa

Praxise analüütik: vanemapuhkuse reformimine aitab isadel tööd rabava üliinimese kuvandist välja murda (10.02.2017)

Vanemapuhkuste süsteemi paindlikumaks muutmine annab vanematele võimaluse panustada nii lapse kasvatamisesse kui tööellu ja toetab isade osalemist laste eest hoolitsemisel, aidates neil nii loodetavasti välja murda tööd rabava üliinimese kuvandist, kirjutab Praxise töö- ja sotsiaalelu analüütik Helen Biin.
Märksõnad: isapuhkus, isa

Eesti on üksikvanemate suure osakaalu poolest OECD riikide esiviisikus (27.04.2011)

Ligi 22 protsenti Eesti lastest kasvab üksikvanema hoole all, meist eespool on üksikvanemate osakaalu poolest OECD riikidest vaid USA (26 protsenti), Uus-Meremaa, Iirimaa (mõlemad 24 protsenti) ning Kanada (22 protsenti).
Märksõnad: üksikvanem, Rootsi, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Slovakkia, Poola

Viktor Turkin: Üleöö lapse hooldusõigusest ilma (21.05.2012)

Mees, kel rippus Facebookis foto, kus ta mängis oma paariaastase lapsega, sai ootamatult andmekaitse inspektsioonilt ettekirjutuse: te peate selle foto kõrvaldama! Mees elas lapse emast lahus. Andmekaitseinspektorid põhjendasid ettekirjutust sellega, et last tohib esindada, sh tema pilti avalikkusele demonstreerida vaid hooldusõiguslik vanem. Kõnealuse lapse ainuhooldusõigus kuulus aga uue perekonnaseaduse rakendussätte kohaselt emale.
Märksõnad: suhtluskord, suhtluse takistamine, isa, feminism

Lapsed hakkavad õigussüsteemis suuremat tuge saama (07.06.2016)

Täna toimub Tallinnas kaheksa riigi lapsesõbraliku õigusemõistmise koostööprojekti MAPChiPP kohtumine, mille tulemusel luuakse lapsega õigussüsteemis kokkupuutuvatele spetsialistide teadlikkust ja oskuseid suurendava koolituskava esimene versioon. «Kõige haavatavamad on lapse huvid õigussüsteemiga kokkupuutel. Lapsed võivad õigussüsteemiga kokku puutuda nii ohvri, kannatanu kui ka süüdistatava rollis ning mitmed uuringud on tõestanud, et lapsed ei saa kriminaal- või tsiviilmenetluses osaledes piisavalt tuge,» selgitab koolituste vajadust Lastekaitse Liidu projektijuht Kiira Gornischeff.
Märksõnad: laps, Lastekaitse Liit, trauma

Lahutatud vanemate laps: külaline omaenda kodus (14.11.2017)

Sul on oma endise elukaaslase või eksabikaasaga laps ja te mõlemad soovite tema kasvatamisega tegeleda. Seetõttu peab laps pidevalt pakkima oma koti, et paar päeva või nädalajagu ema või isa juures olla. Loe ja saad teada, mida selline kohvriga edasi-tagasi käimine endaga kaasa toob.
Märksõnad: laps, kodu

Ministeerium: lapsega suhtlemise võimaldamiseks riigil sunnimeetmeid pole (25.11.2014)

Sotsiaalministeerium tõdeb sarnaselt kohtu otsusega, et lapsega suhtlemise korra peavad lapsevanemad kokku leppima omavahel ning selleks tuleb neid lepitada, efektiivseid sanktsioneerivad meetmeid riigil pole.
Märksõnad: kohus, suhtluskord, riigivastutuse seadus

Suhtlusõigus

Lapse loomulik kasvukeskkond on perekond ja kõige õnnelikumad öeldakse olevat need lapsed, kellel on võimalik kasvada peres, kus elavad koos lastega neid armastavad isa ja ema. Kui aga elu ema ja isa lahku viib ja laps jääb igapäevaselt elama ühe vanema juurde, on lapsele raskeim see, kui tema kontakt teise vanemaga nõrgeneb või hoopis kaob. Lapsel ei ole võimu valida, kas vanemad, keda mõlemat ta väga armastab, jäävad kokku või lähevad lahku, see otsus tehakse tavaliselt tema arvamusest sõltumatult. Targad on need vanemad, kes mõistavad, et teisest vanemast kaugenemine on lapsele valus ja toetavad igati lapse lähedussuhte säilimist teise vanemaga.
Märksõnad: suhtlemiskord, suhtluse takistamine

Lapsel teise vanemaga suhtlemise takistamine on lapse õiguste rikkumine (17.12.2013)

Kui pere laguneb, tuleb kõikides lapsega seotud küsimustes seada lapse huvid esikohale. Lapse õiguste rikkumisel ei tohiks karta ka kohtu poole pöörduda, kirjutab Lastekaitse Liidu ajakiri Märka Last.
Märksõnad: laps, suhtlus, kohus, Lastekaitse Liit, Märka Last